Eesti puidueksport suutis hoida teist aastat rekordiliselt kõrget taset

Eesti üks olulisem ekspordiartikkel on olnud viimastel aastatel puit ja puidutooted. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2019. aastal puidupõhiseid tooteid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tulemus jääb kõigest 1% alla 2018. aastal saavutatud läbi aegade suurimale puittoodete ekspordimahule. Puidupõhiste toodete väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja selgitas, et väliskaubanduse bilanss näitab, et Eesti eksportis möödunud aastal 1,6 miljardi euro väärtuses rohkem puidupõhiseid tooteid kui importis. „Eesti majanduslik edu sõltub ekspordist. Metsa- ja puidusektor on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ning seeläbi riigi arengu vedajaid. Eesti konkureerib täna selliste tuntud puidutööstusriikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Kanada. See tähendab, et Eesti metsa- ja puidusektor on suutnud töötada end odava tööjõu maast suurte sekka,“ ütles Välja.

Ta lisas, et tänu Eesti metsa- ja puidusektori ekspordivõimekusele pakub sektor täna otseselt või kaudselt tööd igale kümnendale Eesti tööinimesele. „Eriti oluline tööandja on metsa- ja puidusektor Eesti maapiirkondades, andes tööd ligi 60 000 inimesele. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise mastaabiga tööd keskmisest kõrgema palgatasemega,“ kirjeldas Välja.

Suurima panuse puidupõhiste toodete eksporti andsid 2019. aastal puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid, saematerjal ja puitmööbel ning selle osad, moodustades 55% ekspordi osakaalust. Välja sõnul on oluline, et Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus kõrgema lisandväärtusega tooted. „Paarikümne aastaga oleme Eestis kasvatanud tohutult teadmisi ja oskusi puidu mehaanilise väärindamise astmel. See tähendab, et suudame puidust ehitada tipptasemel tooteid, mida hinnatakse kõrgelt üle maailma. Eestis valmistatud puitmajad või puidust mööbel on saanud riigi visiitkaardiks rahvusvahelisel tasandil,“ märkis Välja.

Suurima mahu, 416 miljonit eurot, andsidki Eesti puittoodete eksporti puidust kokkupandavad ehitised. Välja sõnas, et tegemist on tunnustusega Eesti puitmajade tootjatele, kelle kompetents on maailmas kõrges hinnas. Teisalt kogub puit globaalsetest kliimaprobleemidest tingituna materjalina populaarsust ja leiab ehitusvaldkonnas üha rohkem kasutust. Välja tõi esile, et inimeste teadlikkus isikliku panuse olulisusest keskkonnaprobleemide leevendamiseks kasvab.

Ta selgitas, et puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on võimalik ulatuslikult vähendada ehitussektori süsinikuheidet. „Teadmine puidust kui tulevikumaterjalist erinevates valdkondades levib maailmas kiiresti. Globaalsed trendid toetavad taastuvate ja taaskasutatavate materjalide kasutamist, mis panustab ka tulevikus puittoodete nõudluse kasvu,“ ütles Välja.

Rahvusvahelise konkurentsivõime ja seeläbi Eesti puidupõhiste toodete ekspordi kasvu oluline alus on Välja sõnul Eesti metsa- ja puidutööstuse digitaliseeritus ning automatiseeritus. Metsa- ja puidutööstus on üks automatiseeritumaid tööstusharusid Eestis. „Kohalikud tööstused on teinud puidu võimalikult efektiivseks kasutamiseks suuri investeeringuid. Just parima tehnoloogia ja digilahenduste kasutamine tehastes on teinud võimalikuks Eesti konkureerimise oluliselt suuremate ja jõukamate riikidega.

Lisaks tagab metsa- ja puidusektori ettevõtete uuendusmeelsus ning soov panustada parimatesse tehnoloogiatesse selle, et iga puidust saadav pind leiab ühel või teisel viisil rakenduse,“ selgitas Välja. Ta lisas, et metsandusel ja puidul on oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel. „Kasvavad puud seovad süsinikku eriti aktiivselt ja puidust pikaajalised tooted lukustavad selle süsiniku endasse. Kui asendame puiduga fossiilsetel materjalidel põhinevaid tooteid, on kasu keskkonnale mitmekordne. Metsarikka riigina on metsandus üks olulisemaid võimalusi meie tuleviku rohemajandusest,“ sõnas Välja.