Grippi haigestumine on langustrendis

Gripp on raske haigus ja sunnib pahatihti voodisse jääma. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aprilli eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest. Haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.  

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena. 

Sadikova sõnul pole gripitaoliste nakkustesse haigestumine jõudnud foonnäitajani veel langenud. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu 2 inimest.

Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseerimist vajanud 577 patsienti. 2018/2019 gripihooaja võrreldaval perioodil oli hospidaliseerimist vajanud 1597 ja 2017/2018 gripihooajal 1837 inimest.

Kuue haigla andmete põhjal on hooajal on intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest. Noorim gripiohver oli vanuses 9 kuud ja vanim 85 eluaastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse. 

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.