Siim Saavik: viirus hakkab vist meediaski vaibuma

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Koroona siin ja koroona seal, koroona iga nurga peal – nii see meediavanker juba mitu viimast kuud veerenud on. Aga kui kauaks?

Juba on märgata, kuidas katkematu viiruseteemaliste lugude voor hakkab meedias hõrenema. Kui veel mõni nädal tagasi võis lehte kätte võttes kihla vedada, et viirusega seotud lood katsid peaaegu terve lehenumbri, siis praegu võib märgata, et esile on kerkinud ka teised teemad. See on igati tervitatav.

Tundub, et koroonaviirusest ja selle mõjudest on kirjutatud juba kõikvõimalike nurkade alt. Iga põletava teema kohta soovitakse ju infot. Eriti siis, kui see kerkib üles nii ootamatult. Veel märtsi algul ei osanud ju tõenäoliselt enamik eestimaalasi uskuda, et tuleb kuri viirus ja saadab teispoolsusesse vähemalt poolsada Maarjamaa inimest. Siis aga tulid esimesed haigestunud, esimesed surmad, esimesed tervenenud... Üles kerkis erilaadseid probleeme, sellega on kaasnenud koondamisi ja palgakärpeid, samuti ametialaseid kannapöördeid.

Kuid mida nädal edasi, seda vähem eriliseks kõik need sõnumid paratamatult muutuvad. Kindlasti on inimesi, kes praegugi suudavad igapäevaseid terviseameti edastatavaid andmeid viiruse levikust peast ette lugeda, aga ka neid, kes ei tea asjast suurt midagi.

Kui veel mõni nädal tagasi võis lehte kätte võttes kihla vedada, et viirusega seotud lood katsid peaaegu terve lehenumbri, siis praegu võib märgata, et esile on kerkinud ka teised teemad.

Mina isiklikult ei huvitu koroonastatistikast juba pikemat aega. Need arvud ei anna midagi juurde. Kas inimesed muudavad oma käitumist sellepärast, et nende maakonnas registreeriti jälle paar nakatunut? Ei usu. Need, kes pole praeguseks aru saanud, et ohutusnõudeid ja ettekirjutusi tuleb täita, ei hakka seda kahjuks ilmselt tulevikuski tegema.

Mitmesuguste allikatega suheldes olen märganud, et neid koroonateema enam ei huvita. Mõni on isegi loobunud uudiste lugemisest. Paraku ei saanud neid lohutada, et sellel teemal enam lugusid ei kirjutata. Kriis ju ikkagi kestab, kuigi piirangute lõdvenemise järel läheb küllap elu tasapisi uuesti käima ja värske kirjutamisaines tuleb peale.

Tunnustan samas väga kolleege, kes suudavad ühest ja pikka aega ka peaaegu ainukesest teemast kümneid artikleid välja võluda – ja sealjuures väga häid. Tegu on ühtpidi kindlasti kurnava ja teistpidi ajaloolise perioodiga. Nii ühiskonnas kui ka ajakirjanduses.