/nginx/o/2020/05/05/13084203t1hbae2.jpg)
Koroonaviirusest tingitud majanduskriis muudab tööturgu. Mitmes majandussektoris on töö oluliselt pidurdunud või suisa seiskunud, tuues kaasa tuhendete inimeste koondamise. Metsa- ja puidusektoris on alates eriolukorra kehtestamisest tööhõive seevastu kasvanud. Üks oluline kasvu põhjus on kevadine metsaistutus.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja tõi statistikaameti äsja avaldatud andmetele tuginedes välja, et põllu- ja metsamajanduses hõivatute osakaal on eriolukorra vältel kasvanud 4%. Tegemist on suurima tõusuga tegevusalade lõikes.
"Metsa- ja puidusektor on traditsiooniliselt pakkunud keerulistel aegadel tööd ja majanduslikku kindlustunnet, aidates rahuldada inimeste põhivajadusi. Need on vajadused, mis ei olene sellest, kas riigis kehtib eriolukord või mitte. Täna saavad enam kui pooled Eesti kodudest toasooja puidust," ütles Välja.
Eriti oluline on metsa- ja puidusektori roll tööandjana Eesti väiksemates piirkondades, kus muutused tööturul on eriti selgelt tajutavad. "Mets on maal elavatele inimestele üks olulisemaid leiva lauale toojaid. Kui Eestis tervikuna on metsa- ja puidusektoriga seotud iga kümnes töökoht, siis väljaspool Eesti peamisi tõmbekeskusi, on sektori kaal tööandjana oluliselt kõrgem. Näiteks Kesk-Eestis moodustab metsa- ja puidusektor 20% kogu regiooni tööhõivest ja Lõuna-Eestis 15%,“ sõnas Välja.
Ta lisas, et Eesti väiksemates piirkondades elavad inimesed on majanduskriisides eriti haavatavad, kuna töökoha kaotamisel on uue väljundi leidmine keeruline. "Valdav enamus Eestis majandatavast metsamaast asub hõredamalt asustatud piirkondades ning metsa- ja puidusektoris on töökad inimesed väga oodatud. Statistikaameti andmed näitavad, et kriis on juba täna toonud varasemast rohkem inimesi metsa tööle," märkis Välja.
Metsa- ja puidusektoris hõivatute osakaalu eriolukorra vältel on suurendanud ka asjaolu, et kevade saabumisega on kätte jõudnud sobivad ilmad metsatööde tegemiseks. Võimalik on tegeleda istutus- ja hooldustöödega, mis tagavad Eesti metsade tervise tulevastele põlvedele. Välja sõnas, et abikäsi läheb metsatöödel hädasti vaja, sest olenemata majanduslikust olukorrast on metsa- ja puidusektor alati olnud Eesti majanduse üks alustala.
"Eesti majanduslik edu sõltub ekspordist ning puit ja puittooted on Eesti üheks peamiseks ekspordiartikliks," selgitas Välja. Ta lisas, et hästi hooldatud ja majandatud metsad on Eesti riigi garantii, et keeruliste olukordadega saadakse hakkama. "Puit loob Eestisse jõukust, mida elanike vahel ümber jagada. Ühtlasi jaguneb metsandussektori tulu ühiskonnas laiapõhjaliselt, kus kasu saavad väga erinevad osapooled - alustades metsaomanikust, lõpetades mööblitootjatega," ütles Välja.
Seoses kliimaväljakutsetega kasvab maailmas nõudlus puittoodete järele. Selleks, et säilitada Eesti konkurentsivõime rahvusvahelisel turul, tuleb ka eriolukorras hoolitseda Eesti metsade jätkusuutlikkuse ja heakorra eest. Tähtis on tagada Eesti metsadest saadava puidu kõrge kvaliteet, millest on võimalik valmistada kõrge lisandväärtusega tooteid.
"Koroonaviirus avaldab küll mõju tarbijate hinnatundlikkusele, kuid samaaegselt tõstab globaalselt pead väärtuspõhine tarbimine. Puit on keskkonnasõbralik alternatiiv plastikule või betoonile," kirjeldas Välja.
Ta märkis, et puit on üks keskkonnasõbralikumaid materjale. Nimelt seovad puud kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Tehes puudest maja või mööbli, lukustame selle süsiniku pikemaks ajaks. Asendades sel moel naftapõhiseid tooteid, on kasu keskkonnale mitmekordne.
"Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on puidul tohutu potentsiaal panustada keskkonnaprobleemide leevendamisse ja seda väga erinevates valdkondades. Täna näeme, et mitmetes sektorites peetaksegi puitu tulevikumaterjaliks," lisas Välja.