Tiit Kuslapuu: Valga on jäänud erakordselt vaeseks

Valga keskväljak

FOTO: Arvo Meeks

Valga vallavalitsus on öelnud, et uus keskväljak on valmis ja pälvinud elanikkonna rahulolu. Väljend «valmis» tekitab arusaamatust. Väljakut ümbritsevad ju ikka veel varemed. Ehk kunagi, kui nendest on lahti saadud, hakkab väljak pakkuma nii silmailu kui rahulolu.

Tundub, et takistuseks väljaku lõplikul väljaehitamisel on saanud inimesed, kellel õnnestus need ehitised rikastumise eesmärgil oma valdusesse saada ja kes nendega nüüd midagi õieti peale hakata ei oska. Samuti muinsuskaitse, kes Kesk 13 hoone oma mõjusfääri on saanud. Juhul kui hoones tõesti mingid väärtused on, võiks need üle viia pooleliolevasse kreisihoonesse.

Arusaamatust tekitab ka vallaarhitekti idee linna koondamisest. Tänapäeval on tavaks saanud hajutada linnades loodavaid objekte, püüdes säilitada tervislikku elukeskkonda ja rohelust. Valga vallavalitsus on leidnud vastupidise tee, mis teeb linna valitsemise neile endile mugavamaks.

Mainin siinkohal vaid üht taolist lahendust: Priimetsa kooli toomist äärelinna tervislikust rohelisest keskkonnast, kus avar õu ja oma spordiväljak, kesklinna peatänava äärde – kõige kõrgema õhusaastega piirkonda. Ehitatava koolimajaga liidetavate väärusetute varemete linna omandisse saamine jättis aga suisa kahtlase mulje.

Olen korduvalt pakkunud välja idee tuua vallavanema tööruumid raekotta. Töötas ju selles 150 aasta vanuses hästi säilinud hoones ka esimene eestlasest linnapea – Johannes Märtson. Ajaloolist järjepidevust silmas pidades oleks tänapäevane vallavanem seal hoopis lugupeetavam ning külalistele atraktiivsem.

Valga pole viimase saja aasta jooksul kunagi nii vaene olnud. Muu hulgas puuduvad meil põlispuudealune kõlakojaga laulmispaik ja oma puhkpilliorkester. Kas oleme tõesti kõige kehvemad?

Valga vajab tõesti uut mõtlemist, nagu öeldi ka haldusreformi ajal uut vallavalitsust moodustades. Loodame, et see ei osutu vaid loosungiks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles