Õnnetu on mees juba selle pärast, et maheviljaga katsetati esimest aastat – ja kohe tabas ebaõnn. «Tavaviljaga pole seni mingit jama olnud. Ühtekokku on meil vilja all kuni 300 hektarit põldu. Mahevilja kasvatasime läinud aastal ligemale 38 hektaril ning selle osakaalu tahame ajapikku suurendada,» mainis Põlvamaa põllumees.
Eestiviljale saadeti kaks koormat, ligi 57 tonni peamiselt mahekaera maksumusega üle 10 000 euro. Pärast seda, kui kokku lepitud maksetähtaeg aprilli keskel möödus ning raha arvel ikkagi polnud, püüdis Andressoo ühendust võtta firma kodulehel olevatel telefoninumbritel, kuid nädal-kaks keegi toru ei tõstnud.
«Alles aprilli lõpus õnnestus mul ühendust saada finantsjuhiga, kes lubas raha laekumist päeva-kahe jooksul. Paraku jäi seegi üksnes lubaduseks,» rääkis Atsi Mahe OÜ juhatuse liige esmaspäeval.
«Samas ostavad nad vilja endiselt kokku – see tuleks neil küll peatada, kuni võlad tasutud on,» leidis Andressoo, kes on valmis raha kättesaamiseks pöörduma ka kohtu poole.
AS Eestivili põllumajandusettevõtja andmeil ise midagi ei tooda: nad üksnes ostavad vilja ja müüvad seda edasi. «Lätis on neil tütarfirma ning minu koormad läksidki märtsis otse Lätti,» teadis Eesti taasiseseisvumise ajast talu pidanud mees.
Maheviljal on Andressoo andmeil kord turgu ja kord jälle mitte. «Sügisel ei olekski selle eest suurt midagi saanud, mistõttu hoidsin vilja kevadeni. Kevadel hakkaski hind järjest üles minema. Kuna Eestivili pakkus teistest kokkuostjatest rohkem, selle õnge läksimegi,» kahetses ta.