Raske tee läbi koroonaviiruse

Koroona läbi põdenud Ulvi Tamm tõdeb, et teadmatust on selle haiguse puhul palju ning parem on end ja teisi hoida. Foto: Erakogu

Kui Setomaal töötav Ulvi Tamm (49) tundis, kuidas naha all miski justkui liiguks ja veresooned muutusid lausa füüsiliselt tajutavaks, lõi häirekell peas kumisema: miski on kapitaalselt korrast ära. Vaist ei petnud: tal diagnoositi teisel katsel koroona, millest toibumine on kestnud juba peaaegu kaks kuud.

«Sisetunne ütles, et midagi on väga valesti,» meenutab Ulvi märtsi keskpaika, mil haigus algas. «Esimesed sümptomid ilmnesid nädalavahetusel ja esmaspäeval, 16. märtsil. Panime end mehega vabatahtlikult karantiini, kuigi ei teadnud täpselt, mis toimub.»

Eestis kehtis sellal juba eriolukord, kuid kas lihasvalu lisandiga peavalu ja tõusev palavik olid just koroonaviiruse või mõne teise kevadtalvise viiruse tundemärk, Ulvi esialgu arvata ei osanud. «Koroonat ei kahtlustanud, sest kokkupuuteid nakatunutega mul polnud,» räägib ta. «Kuid sisetunne andis tugeva käsu jätta end karantiini ja olen selle otsuse üle väga õnnelik.»