Reisisektoril kulub kriisist ülesaamisele kuni kaks aastat
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
9. mai 2020, 21:51
Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) hinnangul kulub kohalikul reisisektoril koroonaviiruse tekitatud kriisist taastumiseks poolteist kuni kaks aastat, mistõttu esitas liit valitsusele palve pikendada kriisist väljumiseks mõeldud meetmeid.
Peaminister Jüri Ratasele saadetud kirjas nendib liit, et Covid-19 mõju tõttu jääb 2020. aastal Eesti reisisektori turu maht võrdluses 2019. aastaga (333,3 mln eur) ligi kümme korda väiksemaks ning uut käivet ei ole ka optimistliku prognoosi puhul ette näha vähemalt enne käesoleva aasta kolmanda kvartali lõppu. Sissetuleva turismiga tegeleval suunal ehk turismiteenuste eksportijatel ei ole näha uue käibe teket enne järgmise aasta kevadet.
„Tänaseks on selge, et kriisiolukord jääb kestma pikemaks ajaks ning seetõttu oleks mõistlike otsuste tegemiseks vaja sektori tegevust pikemalt ette planeerida. 1700 töötajaga sektor ei suuda valdkonna täieliku peatumise tingimustes täiendava riikliku abita ellu jääda,“ ütles ETFLi peasekretär Mariann Lugus.
Luguse sõnul on aidanud esmane Töötukassa abimeede suuremaid koondamisi paar kuud edasi lükata ning peatselt avanevast EASi turismimeetmest saab lühiajalist abi ligemale neljandik reisiettevõtetest, mis aitab täiendavalt mõne kuu jooksul hoida tööl umbes 400 spetsialisti. Aprillikuu jooksul on koondatud hinnanguliselt 15% reisiettevõtete senistest töötajatest.
KredExi meetmetest, sealhulgas spetsiaalselt turismisektorile planeeritud laenukäendusest ei ole liidu hinnangul reaalselt märkimisväärset kasu, kuna laenumeede saab olla abiks juhul, kui taastub ettevõtete majandustegevus.
„Suurim tugi sektorile oleks reisimise kiire taastamise soodustamine. Reisiettevõtted tegutsevad kogu sektori eesliinil ning leida tuleb õige tegutsemismudel, et võimalikult kiiresti saaks taas meie inimeste reisikirge rahuldada, aga ka taaskäivitada turismiteenuste eksport,“ kommenteeris Lugus. „Kui täiendavaid meetmeid ei tule, prognoosime hiljemalt suve lõpuks uut koondamiste lainet, sel korral üle 50% töötajatest.“
ETFLi ettepanekud reisisektori toetamiseks kriisist väljumiseks:
• Pikendatud töötukassa meede. Tänaste teadmiste juures võimalikust turu taastumisest on täiendav meede töökohtade hoidmiseks vajalik vähemalt 12 kuu jooksul pärast eriolukorra lõppu. Meede peaks olema kättesaadav ettevõtetele, kelle käive on langenud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähemalt 70% ning kvartaalselt pikenev. Arvestades, et sektor on tasunud 2019. aasta eest 12,5 miljon eurot tööjõumakse, on riigil mõistlik tagada töökohad ja tulevane maksutulu, et mitte maksta koondatud töötajatele abiraha.
• TLS § 37 (1) tähtaja pikendamine kuni 6-kuulisele perioodile kriisis kriitiliselt kannatada saanud sektoritele (sh turismisektor).
• Tööjõumaksude moratoorium 2021. aasta lõpuni.
• KREDEX-i turismisektori laenukäenduse meetme täiendamine. Praegustel tingimustel ei ole meede reisisektorile kasutamiseks sobiv. Sektor vajab kommertslaenudele ja
-garantiidele reaalset 100% käendust, mida meede ei taga. Senine kogemus meetme alusel laenu taotlemisel näitab, et kommertspangad ei ole ka omalt poolt valmis väljakuulutatud käendusmeetmega laene väljastama.
• Reisikorraldajate täiendavate ja planeerimata kulude kompenseerimine, mida ettevõtjad tegid valitsuse poolt eriolukorra kehtestamisest ja tungivatest riigipoolsetest soovitustest tulenevalt reisijate ennetähtaegseks toomiseks koju ning mida ei kata reisipakettide tasu.
• Täiendavate riiklike turundusmeetmete programmi koostamine koostöös EASiga ning nende rahastamine turismiteenuste ekspordi kiireks taaskäivitamiseks hooajal 2021.
• Koostöö lähiriikide ja Eesti turismiekspordi jaoks oluliste sihtturgude valitsustega (soovitavalt kogu EL) ühtsete meetmete ja protseduuride kehtestamiseks, et võimaldada avada ja kasutada reisitranspordiühendusi ja turismiteenuseid sarnastel tingimustel ja teadvustada Eestit turvalise sihtriigina.