Maarius Suviste: viimane e-koolikell?

Maarius Suviste

FOTO: Arvo Meeks

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli distantsõpe juba alanud. Klassika klassikaks, aga kui võtta arvesse ekspertide arvamusi ja võimalikke tulevikustsenaariume, tuleb valmis olla. Mida varem sellele mõelda ja ettevalmistusi teha, seda parem. Sest see, mis meid märtsi keskpaigast saati saatnud on, võib teadjamate sõnul ju tulla veel.

Kui välja arvata põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad, kes tegelevad palehigis kooli lõpetamisele suunatud tegevustega, tundub, et sisuliselt on õppeaasta läbi. Võtame näituseks ühe x kooli ja algklassiõpilase.

Kui veel märtsis ja aprilli lõpuni oli kodune õpe e-õppe moodi, siis mida enam suve poole, seda rohkem tundub, et asi tüürib koolimängimise suunas. See polegi iseenesest ju halb, kui võrrandite tuupimise asemel õpitakse ka seda, kuidas elus edukalt toime tulla või liikluses korralikult käituda. Kuid näha ja kogeda on suhtumist, et saadame tänavuse omamoodi kooliaasta võiduka lõpuni ning vaatame samal ajal edasi, mis saama hakkab. Uuest õppeaastast. Sügisest.

See ei ole jätkusuutlik, kui üks jagab ülesandeid, teine õpetab.

Eesoleva kolme suvekuu jooksul tuleks põhjalikult selgeks mõelda, kuidas sügisest kooliga edasi minna. Sest selleks puhuks, tõenäoliseks uuest lainest tingitud distantsõppeks võiksime olla edaspidi valmistunud.

Kui ikka ühel koolipäeval on mitu ainet ja iga õpetaja jagab ülesandeid või viib olenevalt päevast tunde läbi eri õpikeskkondades, tekitab see vähemalt algul mõnda aega orienteerumises raskusi küll. Ja mitte ainult õpilasele.

Kui vähegi võimalik, võiks edaspidi koolidel ja õppeainetel olla rohkem ühist platvormi, ühist läbimõtlemist, ühised suunad. Mitte nii, et üks tund toimub ühes keskkonnas, teine teises ning kolmandas aines tuleb ülesanded lahendada paberil töövihikusse, vastustest pildid teha ning e-kooli kaudu õpetajale saata või mõnel teisel päeval meilile lähetada.

Ja veel. See ei ole jätkusuutlik, kui üks jagab ülesandeid, teine õpetab. Aine õpetamisega tegelegu õpetaja – nagu päriskoolis.

Lapsevanemal on raske ja keeruline, et mitte öelda juba tsipa hullumise äärel töö kõrvalt või pärast tööpäeva lõppu õpetada paralleelselt üht last matemaatikas, teist eesti ja inglise keeles ning kolmandaga jagada tarkusi rahvatantsusammudes ja tiritamme tegemises.

Millal on viimane e-koolikell või tuli distantsõpe selleks, et jääda, kas või osaliselt?

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles