Lennukid külvavad taas vaktsiini
11. mai 2020, 08:55
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) vaktsineerib esmaspäevast laupäevani Kirde- ja Kagu-Eesti aladel rebaseid ja kährikuid marutaudi vastu, külvates lennukilt vaktsiinipalu.
Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest, teatas VTA pressiesindaja BNS-ile. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel vaktsineeritakse Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.
VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal tuvastati marutaudijuhtum Lääne-Prantsusmaal, kus haigus leiti illegaalselt Põhja-Aafrikast toodud kutsikal. Lisaks tuvastati eelmisel aastal marutaudijuhtumid metsloomadel näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas,” rääkis Niin.
“Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid, mis võivad ohustada ka inimesi,“ ütles Niin.
Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti, kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.
Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.