Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Auväärne juubel möödus pereringis

Copy
Õie Koonik 2015. aasta jõulude eel Valgamaal Soorus asunud kodus
Õie Koonik 2015. aasta jõulude eel Valgamaal Soorus asunud kodus Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga valla elanikule Õie Koonikule oli lisaks äsjasele emadepäevale pidupäev ka järgnenud esmaspäev: ta sai saja-aastaseks. Täitus sajand täisväärtuslikult elatud elu, millesse jagunud helgeid, aga ka raskeid ja keerulisi aegu.

Kõrges eas proua Õie veedab eluõhtut Tallinnas poja juures, järeltulevate põlvede seltsis. Juubeliõnnitlused kodupaigast jõudsid siiski temani: Valga vallavalitsus läkitas need teele kulleri vahendusel.

Koonik veetis Valga lähedal Soorus pea kolmveerandi oma elust, enam kui 70 aastat. Pärit on ta aga hoopis Tõrva vallast Hummuli kandist. Hea mäluga vanaproua mäletab minevikust ilusaid ja põnevaid, aga ka raskemaid ja suisa koledaid aegu. Mälu on proual poja sõnul koguni nii hea, et selgelt meeles nii nimed kui sündmused ja nende toimumise ajad – lausa kuupäeva täpsusega. Ja mälestusi heietada proua Õie armastab.

Ka kohaliku ajalehe veergudel on mitmelgi korral Õie Kooniku väärtuslikke mälestusi vahendatud. Nii on ta näiteks meenutanud lugusid nii Valga kreishoones asunud postijaamast kui ka hilisemaid sõjasündmusi. Näiteks lugu sellest, kui Sooru silla alla pandud pomm eesmärgiga see õhku lasta. Aasta oli siis 1941. Sild jäänud tookord terveks, kuid 1944-ndal hävitati siiski.

Meenutanud on Õie sedagi, kuidas perede ja talude kaupa sai sõja jalust pakku mindud ja mis ootas ees kodutalu juurde tagasipöördujaid. Kolhoosiajal töötas kange naine näiteks 30 aastat karjalaudas - raske töö ei olnud talle võõras. "Olen eluaeg teinud rasket tööd, sellepärast nii kaua olengi elanud," arvas ta ise. Kuid ega elu ainult raske olnud. Olid ajad, mil Sooru kuulus 1. Mai kolhoosi alla, ja see oli tuntud nii heade töötulemuste kui ka uhkete pidude poolest …

Pealinnas asuvas kenas ja rahulikus Nõmme kodus on nii seltsi kui kuulajaid, on ju Õie Koonik nii ema, vanaema kui vanavanaema. "Meie katuse all elab koos neli põlvkonda: kõige vanem saja-aastane, kõige noorem sai ühekuuseks," seletas poeg Vello Koonik Valga vallavalitsuse meediaspetsialistile ja lisas, et ema sai tema Sooru kodust ära toodud jõulude paiku, õnneks veel enne kurja viirusepuhangut. "Ema on juba nii kõrges eas, ei tulnud üksi enam nii hästi toime, ja siin on ta hoitud." Tervis pidavat sünnipäevalapsel siiski üsna hea olema – Õie ei vajavat ühtki arstirohtu-, kuid jalad ei ole enam nii tugevad kui vanasti.

Tagasi üles