Keeluajal püütud kala viiakse ka loomaparki

Ebaseaduslikes võrkudes leiab igal kevadel otsa hulk kalu. Foto: Keskkonnainspektsioon

Veekogudel käib kevadele iseloomulikult aktiivne tegevus: kalad koevad, kalamehed püüavad saaki, inspektorid jälgivad, et püük toimuks seaduspäraselt. Tähtis on kinni pidada püügipiirangutest, mis on seatud selleks, et kalad saaksid järelkasvu anda. Eri kalaliigid koevad eri aegadel ja sellest tulenevalt on kehtestatud püügikeelu ajad.

Haugipüügi keeld Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõppes 5. mail. Siseveekogudel, välja arvatud Võrtsjärv, oli see aga keelatud 10. maini. Samas hakkas 5. maist kehtima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikapüügi keeld.

«Veekogude kallaste lähedale kudema saabuv kala on ahvatlev ja selle püügiks ei pea palju vaeva nägema. On inimesi, kes ahvatlusele järele annavad ja keelatud vahenditega röövpüüki tegema lähevad,» märkis keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhataja Toomas Rebane.

Enamik kalastajaid ja kutselisi kalureid järgib keeluaegasid ja muid kalapüüginõudeid, aga ikka leidub neid, kes proovivad inspektoreid üle kavaldada.

Röövpüüdja üritas põgeneda

Põlvamaal tabati 30. aprilli hommikul võrguga püügil käinud isik. Inspektoreid nähes üritas ta küll põgeneda, aga saadi siiski kätte. Võrgus olnud kalad – viis latikat, kaks ahvenat ja neli särge – lasti tagasi vette.

3. mai varahommikul tabasid inspektorid Põlvamaal isiku, kes oli sõitnud järvele püügil olnud tähistuse ja märgistuseta võrku eemaldama. Nähes inspektoreid, laskis ta võrgust lahti ja väitis, et teeb järvel kella viie ajal niisama aega parajaks. Isiku suhtes alustati menetlust, võrk eemaldati ja võrgus olnud kalad – 10 latikat – lasti tagasi vette.

Samal päeval avastati Põlvamaal ka üks selguseta kuuluvusega nakkevõrk, mis eemaldati püügilt. Vette sai tagasi seitse latikat.

Vassisime ja varjamisega on vahele jäänud ka kutselised kalurid. Nii avastasid Põlva- ja Jõgevamaa inspektorid 3. mai hommikul Mehikoorma sadamas ühes kalalaevas peidiku, kuhu oli ladustatud keeluajal püütud 76 koha ja 17 haugi. Lubatud kaaspüügi kogus – kolm koha ja üks haug – tagastati, ülejäänud kalad lähevad pärast vajalike formaalsuste täitmist toiduks Alaveski loomapargis olevatele metsloomadele.

Seadust täita on odavam

See ei ole esimene kord, kui sama ettevõtte kalalaevalt on leitud keelatud kala. Ka eelmise aasta 1. mail olid samad kalalaevad Lämmijärvel ning siis avastati ühe laeva pardalt 35 alamõõdulist koha. Tõenäoliselt oli tegemist kaladega, mida ei jõutud enne inspektorite saabumist peidikusse peita. Kahju oli sellel korral 1800 eurot ja karistuseks kalurile – kõik väitsid, et vaid konkreetne kalur on süüdi ja ettevõte ei tea asjast midagi – määrati rahatrahv 600 eurot.

Röövpüük ei tasu ära. Seadust täita on kindlasti odavam, rääkimata sellest, et loodusvarud jäävad kahjustamata ja tulevikus võib tänu sellele suuremaid saake loota.

«Keskkonnainspektsioon teeb kõik, et Eesti veekogudes kalavarud säiliksid ja kasvaksid. Inspektorid teevad selle nimel iga päev suurt tööd. Kuna kalade püük nende kudeajal tekitab suurt kahju, kutsume inimesi kinni pidama keeluaegadest ja laskma kaladel rahulikult kudeda,» lisas Toomas Rebane.