Riik eraldas korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavalt 71 miljonit eurot

Kortermaja rekonstrueerimine Foto: Margus Ansu

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega riik suunab ehitussektorisse eriolukorrast tulenevate tagajärgede leevendamiseks 71 miljonit eurot. Raha läheb korterelamute rekonstrueerimistoetuseks ning täna said paika selle toetuse taotlemise tingimused.

„On hea meel, et valitsus on otsustanud toetada sel aastal korterelamute kordategemist 100 miljoni euroga, mille hulka kuulub nii juba varem välja kuulutatud 28,5-miljoniline korterelamute rekonstrueerimistoetus kui ka uus eriolukorrast tekkinud vajaduse tõttu väljatöötatud toetus,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Kindlasti on sellest abi, et ehitussektoril jaguks kriisist hoolimata tööd ning meie majad muutuksid energiatõhusamaks ja ohutumaks.“

COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused sarnanevad suurel määral eelmise aasta rekonstrueerimistoetuse tingimustega, kuid tehtud on mõned muudatused. Näiteks kui varem said riigilt abi küsida enne 1993. aastat kasutusse võetud korterelamute ühistud, siis nüüd on seda laiendatud kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele.

Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30-50 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. 50 protsenti kuludest katab riik nendes piirkondades asuvatel korterelamutel, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on madalam kui 500 eurot ruutmeetri kohta, samuti kõigi väljaspool Tartut ja Tallinnat asuvate muinsuskaitsetingimuste all olevate korterelamute rekonstrueerimisel.

Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab nüüd toetust küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses. Selleks saavad abi küsida ühistud, mis paiknevad Ida-Virumaal või piirkondades, kus korterite turuväärtus on alla 200 euro ruutmeetri kohta.

Minister Taavi Aasa sõnul on selle toetuse puhul eriti oluline, et riigi abi jõuaks võimalikult kiirelt ehitussektorisse. „Seetõttu oleme protsessi optimeerinud selliselt, et ehitustöödega oleks võimalik tavapärasest varem alustada. Näiteks ei pea ühistul rahastuse taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, vaid piisab ka eelprojekti esitamisest,“ märkis ta.

Korteriühistud, kellel on toetuse omafinantseeringu katmiseks vajalikku laenu pangast keeruline saada, saavad alates 11. juunist taotleda KredExist korterelamute regionaallaenu. Tegu on uue laenuga, mille riik töötas välja turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.

Eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast teavitab KredEx eraldi. Taotlemine hakkab toimuma jooksvalt ning toetuste rahuldamise otsused tuleb teha 2020. aasta jooksul.