Taimeäri käib külmast ilmast hoolimata
15. mai 2020, 00:10
- Lilli ostetakse, kui söögikraami kõrvalt raha peaks üle jääma.
- Inimesed katsetavad mitmesuguseid tomatisorte.
- Räpina õppemajand sai võõrasemad kiiresti müüdud.
Kui veel paari nädala eest olid Põlva turul vaid üksikud müüjad, siis kolmapäeval jagus taimede pakkujaid omajagu – paraku nappis ostjaid.
«Täna on ju nii külm,» põhjendas Tartumaal Võnnus elav Urve, kes oli Põlva turul kauplemas sel kevadel esimest korda. «Kunagi sai Tartu turul ka käidud, aga siin meeldib rohkem.»
1500 tomatitaime
Müügil olevad tomatitaimed külvas Urve märtsi algul. «Kasvuhoonesse saab neid panna, avamaale veel ei tohiks. Küll võib maha panna kapsast. See on mullapalli sees, mistõttu juurdub hästi. Mul endal on kapsas juba maas, kartul, sibul, porgand ka.»
Tomatitaimi on naine müügiks ette valmistanud 1500. «Kätte pole need jäänud – aga olen ka väike tegija,» tõdes ta. Sortidest soovitas Urve «Mallet», «Evellet», samuti punast ploomtomatit ning lihatomatit. «Paljud panevad kasvama eri sorte. Eriti nõutud on tänavu kirsstomatid – need on mul kodust kõik ära müüdud.» Kodust käib taimi otsimas kindel klientuur, aga tänavu on juurde tulnud ka uusi kliente.
Lisaks pakub kasvataja amplililli, mis külmal kolmapäeval samuti kaubaks läksid. Begooniaid aga ei võtnud naine autost väljagi, et need oleksid soojas.
Maasikaid võnnulane enam ei kasvata. «See on nii õudne töö – pealegi on meie kandis palju suurtootjaid.»
Turul müües ta enda tervise pärast kuigivõrd ei muretse, sest leiab, et praegu piirkonnas suurt koroonaohtu ei ole.
Põlva lähedal Partsi külas kevadest sügiseni viibiv Marje käib turul põhiliselt kauplemas lilledega. «Emadepäeva eel oli neil päris hea minek. Kui liiliad lähevad muidu hästi, siis tänase külma ilmaga jäid need paraku kätte, kuigi liilia külma ei karda,» tähendas ta.
Marje tähelepanekul ostavad põlvalased esmalt söögikraami ning kui raha üle jääb, mõeldakse ka lillede peale. Turul käib ta kauplemas viiendat aastat. Talve veedab naine Tallinna külje all Sauel.
Erinevalt teistest turulistest püüdis väljapaneku juures pilke kirev silt kauba pakkuja andmetega, mille oli teinud Marje lapselaps.
Maitserohelist võib juba peenrasse panna
Võrumaa talunik Küllike tuli Põlva turule tänavu esimest korda alles eelmisel nädalal. Muidu käib ta kodu lähedal Võru turul, aga kuna seal kolmapäeviti kaubelda ei saa, võtab sel päeval suuna naaberlinna. Temal oli kesknädalal pakkuda suur valik maitsetaimi: porrut, murulauku, paprikat, peterselli, mida võib juba peenrasse panna.
«Tomatitega on nii, et inimesed küsivad algul teada sorte, aga kui soovitad mõnd uut, võtavad ka seda,» nentis ta.
Kaubavalikus silma torganud punast värvi herneseemne kohta kostis Küllike, et tegemist on väga varajase sordiga, mis on puhitud ehk haiguste vastu töödeldud.
Kanepi külje all Erastveres asuva Tuulemäe puukooli peremees Arno Sild pidas kolmapäevast müüki keskpäraseks. «Tundub, et meie kandi inimesi väga ei huvita uute viljapuuaedade rajamine. Kui midagi ostetakse, siis välja läinud puude asendamiseks,» tõdes ta.
Puudust tundis mees laatadest, mida tänavu ei korraldata. «Varem sõitsime kõik Lõuna-Eesti laadad läbi.»
Puukoolist istikuid ostmas käiakse peremehe sõnutsi päris vähe. Senisest rohkem on viimasel ajal hakatud küsima mureleid, sest talved on soojad olnud.
Võõrasemad juba müüdud
Räpina aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht vaatas tänavusele kevadele rahulolevalt tagasi. «Kõik plaanitud kevadtööd on tehtud. Juurde istutasime kultuurmustikat ja vaarikat. Taimede müügi oleme suutnud nii korraldada, et ostjad ei käiks kogu kasvuhoones. Meil on nüüd omaette müügisaal, kuhu toome taimed valmis. Vaid üksikud ei loe silti ja tahavad valest uksest sisse tulla,» on ta tähele pannud.
Tomatitega on nii, et inimesed küsivad algul neile teada sorte, aga kui soovitad neile mõnda uut sorti, võtavad ka seda, rääkis Võrumaa talunik Küllike.
Lilledest said sel kevadel kiiresti otsa võõrasemad, mis oli ka Rohule endale üllatuseks. «Piisas vaid korra Facebookis hõikamisest, et need õitsevad ning samal nädalavahetusel olid need müüdud. Ilmselt olid inimesed kodus istumisest tüdinud ning haarasid kohe võimalusest kinni. Emadepäeva eel osteti hoolega lilleampleid, samuti on nõutud maitsetaimed. Meil on pakkuda ka lausa maitsetaimede ampleid, kus on sees kolm-neli eri nimetust. See on tõusev trend just linnainimeste hulgas, kes kasvatavad maitsetaimi rõdul.»
Müüdud on ka viljapuuvarud. Palju on küsitud ploomiistikuid, ammu on läbi müüdud kirss ja murel, samuti sõstrad.
Õppemajandi juhi tähelepanekutel on rohkem hakatud ostma just valget sõstart, mis annab ilusa värviga mahla ning mida kasutatakse siidri ja käsitööõlle tegemisel. «Meie enda marjasaagi ostab üks Haanjamaa veinimeister ära. Räpina loomemaja tahaks ka, aga kes ees, see mees.»
Külmakartlikku ploomi tulebki Rohu sõnul tihti uuendada. «Õuna- ja pirnipuid aga tasub küsida alles järgmisel sügisel, kui bakteripõletiku proovid on jätkuvalt korras. Paneme neid just praegu pottidesse,» andis ta teada.
Viljapuude mahapanekuks on aednike tõdemusel juba natuke hilja – küll võib suvi läbi istuda ploomi potiistikut. «Suurem valik viljapuid tuleb uuesti müüki sügisel. Talved on ju soojad olnud, mistõttu need ei külmu ära,» oli Roht kindel.
Suvelillede müük algab õppemajandi juhi kogemuse põhjal mai teises pooles.