Maale jäänud poeg jätkab isa elutööd 

Põlva vallas Kiuma külas asuva osaühingu Külmsoo lüpsikarjas on 250 tublit piimaandjat, teist samapalju on noorkari või nagu tegevjuht Ole Musting ütleb: lasteaed. Foto: Arvo Meeks

Kui Külmsoo talu peremees Ole Musting lauta sisse astub, hõikab ta selge ja kõlava häälega: «Tere, tütarlapsed!» Vastu kostab vaikus. Hetke pärast tuleb kaugelt nurgast esimene vastutervitus: «Aammuu!»

«Loomulikult on nad minu tütarlapsed. Mida muud ma neile ütlen,» kiidab Musting ja silitab esireas end kõige ette upitavat lehma. «Aga tema on minu kolleeg – saage tuttavaks,» ütleb peremees, kui üks teine lehmake korraga selja tagant tema jope äärt limpsima hakkab.

Üle platsi teise suurde lauta minnes annab põllumees ühest faktist aegsasti teada. «Võin öelda, et kõik nad on minu tehtud,» muigab ta ja rehmab parema käega noorloomade suunas. «Selle sama käega tehtud. No kunstlik seemendamine. Näojooned ei ole küll päris samad ja alimente nad ei küsi. Aga niikuinii ma toidan neid.»