Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2020/05/14/13101815t1hf456.jpg)
Kui Külmsoo talu peremees Ole Musting lauta sisse astub, hõikab ta selge ja kõlava häälega: «Tere, tütarlapsed!» Vastu kostab vaikus. Hetke pärast tuleb kaugelt nurgast esimene vastutervitus: «Aammuu!»
«Loomulikult on nad minu tütarlapsed. Mida muud ma neile ütlen,» kiidab Musting ja silitab esireas end kõige ette upitavat lehma. «Aga tema on minu kolleeg – saage tuttavaks,» ütleb peremees, kui üks teine lehmake korraga selja tagant tema jope äärt limpsima hakkab.