Aasta Suurpereks sai kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt

Aasta Suurpere 2020 on kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt. Foto: Kairit Leibold

Aasta Suurpere 2020 on kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt. Tiitel ja 7000 euro suurune stipendium anti neile üle tänases telesaates «Hommik Anuga».

Tänavune aasta suurepere elab külakeses mägede ja metsade vahel, nende elustiil on loodusläheduse ja elupõhimõte ise hakkama saada. Ise ehitada kodu, ise kasvatada oma aiasaadused, ise olla endale tööandja, ise koolitada oma lapsed – kodus, pere keskel.

«Perekond Alev on ääretult ühtehoidev ja lastekeskne pere, kus kõik ettevõtmised tehakse ühiselt – sünnipäevad, külaskäigud sugulaste ja sõprade juurde, väljasõidud loodusesse nii lähedale kui kaugemale,» rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. «Mitte kedagi ei jäeta maha ega viida vanavanemate hoida. Isa ja ema on toonud oma töised tegevused kodukatuse alla, et olla lastele lähedal, anda neile turvatunne, olla oma tegevusega neile õpetajaks ja eeskujuks.»

Tallinnas sündinud ja kasvanud Aivo (42) ja Valgast pärit Merike (36) otsustasid linnatolmu jalgelt pühkida juba aasta pärast nende teise lapse sündimist Pärnumaal.

Perekond Alev elab Võrumaal endises Lepistu koolimajas, kus Ema Merikese loova silmaga ja isa Aivo kätega on vanast koolimajast saanud moodne ja hubane kodu perele, kuhu mahub lisaks šokolaadivabrik koos kodukohvikuga.

Pereema Merike on Roosiku šokolaadivabriku asutaja ning pakendaja, lisaks laste koduõppe õpetaja. Isa Aivo on samuti pereettevõtte asutaja ning šokolaadimeister. Merikese ja Aivo peres on kasvamas 6 last: Aaron Aivo (15), Kaspar Elias (14), Joonas Arnold (9), Artur (7), Esmeralda (5), Rosanna (1).

Alati särasilme ja inspireeriv pereema Merike jõuab tegutseda igal rindel. Tema toob kohvikus koogi lauale sooja naeratusega, abistab kiirematel hetkedel šokolaadi pakendada ja õpetab kõiki kooliealisi koduõppel lapsi. Lisaks viljeleb ta koos lastega permaaeda, kust isa kõrvalt toidukunsti omandanud pojad tihti tomatit ja maitserohelist nopivad ning kenasti kujundatud suutäie teinekord emalegi serveerivad.

Merike ja Aivo on loonud imetoreda perekonna eemal linnasaginast, kus lapsed ei tunne kiirusest piitsutatud elulaadi. Suuremad poisid käivad Võrus näiteringis ning õpivad lisaks prantsuse keelele ka võru keelt. Aeg-ajalt korraldatakse nende kodus kunsti- ja muusikaringi nii oma kui ümbruskonna lastele.

Koos isaga käivad Aaron ja Kaspar Võrus prantsuse keelt õppimas. Lisaks käib Kaspar võrkpalli treeningutel Võrus ja kitarritunnis Rõuges. Sinna sõidutab neid kord ema, kord isa. Aaronit huvitab programmeerimine ja digitaalne joonistamine, mille algtõdesid ta interneti vahendusel õpib. Pärast põhikooli lõpetamist plaanib ta neid oskusi põhjalikumalt omandama hakata.

Aaron, Kaspar, Joonas ja Artur on Rakvere Waldorfkooli õpilased, kõik nad on koduõppel. Õpetaja on ema Merike, aastane Rosanna ja viieaastane Esmeralda jälgivad teiste tegevusi teraselt pealt. Lisaks kohustuslikule õppekavale on vanemate eesmärgiks laste silmaringi avardamine nii lugemise kaudu kui looduses seene- ja marjametsas.

Aaron lõpetab sel kevadel põhikooli ning valmistus eksamiteks väga põhjalikult, kuid need jäävad ära. Suuremad poisid Aaron ja Kaspar on isa kõrvalt selgeks saanud toidutegemise kavalused ja seda juba väga heal tasemel.

Perele lõunasöögi valmistamine on sageli nende korraldada, isa ja ema võivad sel ajal rahulikult tootmise poolel oma tööd teha. Ka aastane Rosanna on suurte vendade poolt hästi hoitud ja valvatud – kõik pereliikmed teavad ja tunnetavad oma vastutust.

Aivo ja Merikese eesmärk on tarkade, tervete ja laia silmaringiga looduskesksete ilmakodanike kasvatamine, põimides selle kodukandi ettevõtluse ja kultuuri edendamisega. Raskused ületatakse hädaldamise ja virisemiseta – lahendusi ja uusi teid otsides.

Heade suhtlejatena on neil rohkesti kontakte Võrumaal toimetavate tegusate inimestega, kes on sagedased külalised nende kodus. Nad on saanud Võrumaal oma inimesteks, maaelu edendajateks. Nemad ongi maa sool.

«Tugevate ja tublide suurperede esile toomisega väärtustame laste kasvatamist ja hoiame lasterikkust ühiskonnas au sees – me näitame sellega, et lapsed on Eesti ühiskonda oodatud ja see julgustab ning annab kindlustunnet ka teistele, et lasterikkus on tõeline rikkus,» rõhutas Aage Õunap.

Aasta Suurpere autiitel omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele. Eelmisel aastal peeti «Aasta Suurpere» autiitli väljaandmise kümnendat juubelit.

Ka eelmise aasta autiitli pälvis Võrumaa perekond. Aasta Suurpereks 2019 tunnistati Võru vallas Kärgula külas elava neljalapseline perekond Soon.

Suurperedele mõeldud perepäeva traditsioon sai alguse 2005. aasta kevadel, mil Bigbank kutsus Tartu suurpered Aura veekeskusesse. Alates 2015. aastast on sündmuse peakorraldaja Eesti Lasterikaste Perede Liit. Tiitliga Aasta Suurpere kaasneb Bigbanki välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot.