Jiri Tintera: uued lootuskiired Valgale

Valga vallaarhitekt Jiri Tintera.

FOTO: Tiit Loim/Lõuna-Eesti Postimees

Arhitekt annab lootust, et riigi toel saab tühjade majade lammutamise tempot tõsta. Kuid koorem, mille Valga linna keeruline ajalugu andis, on raske kanda ning muutused keerulised.

Praegu on Valga kesklinnas näha palju ehitustöid. Lõvipeadega ehitud juugendstiilis kortermaja J. Kuperjanovi tänaval on peaaegu valmis, Priimetsa kooli uus hoonekompleks Vabaduse tänaval on saavutanud maksimaalse hoonemahu ja Konnaoja mõlemad kaldad Pedeli järvest Luke kirikuni muutunud kuumaastikuks. Ka Säde pargi tiik on saamas uut ilmet. Kõik need tööd muudavad linnas liikumise kohati keeruliseks, samas tekitavad hea ootusärevuse: keskkond, kus elame, muutub paremaks ja ilusamaks.

Et linnaruum ja selle seisukord lähevad valgalastele korda, näitavad ka hiljuti Lõuna-Eesti Postimehe veergudel ilmunud Henn Soopalu ja Tiit Kuslapuu arvamuslood. Aktuaalsed linnaruumi muutused ja väärikate elanike arvamused on hea ajend, miks vaadata Valga elukeskkonda detailsemalt.

Soopalu ja Kuslapuu mured on küll erinevad, kuid ühes aspektis ilmestavad hästi Valga elanike põhietteheidet linna väljanägemisele – tühjad hooned linnaruumis. Tühjad majad tekivad alati, kui inimeste arv väheneb. Valgast lahkus üheksakümnendate aastate alguses võrreldes teiste Kagu-Eesti linnadega eriti palju inimesi.

Aastatuhande algusest on piirkonna linnades kahanemise tempo sarnane, kuid just ligi 3000 nõukogude sõjaväelase lahkumise järel tühjaks jäänud elamispindade tõttu on Valgas tühje hooneid rohkem kui mujal. Vabade korterite olemasolul on inimestel olnud võimalus valida ja loomulikult koliti majadesse, mis pakuvad kõrgemat elustandardit.

See on ka põhjus, miks Valgas tühjaks jäänud hooned on paraku pigem vanemad, paneelmajad aga reeglina hästi asustatud. Kesklinnas on vanade hoonete kontsentratsioon suurem ja seetõttu leidub siin ka rohkem tondilosse.

Lähiajal esitame taotluse ka Jaani kiriku ja keskväljaku vahel asuva kollase fassaadiga maja remondiks.

Tühjad hooned tekitavad probleeme peamiselt kahes aspektis: majanduslikus ja emotsionaalses. Kui midagi on liiga palju, on selle väärtus väike. Viimase kümnendi jooksul ei ole Valgas müüdud korteri keskmine ruutmeetri hind teadaolevalt ületanud 150 eurot. Nii madal hind tähendab, et erasektori motivatsioon investeerida korterite väljaehitamisse või remonti on väga piiratud ja elanikel on tõsiseid raskusi, et saada pankadest laenu oma kinnisvara kordategemiseks või uue soetamiseks. Erasektori ja kohalike inimeste investeeringuteta ei ole aga ühegi linna areng võimalik.

Veelgi olulisem on tühjade hoonete emotsionaalne mõju. Linna arengu peamine mootor on elanike uhkustunne kodukoha üle. Atraktiivne keskkond tõstab kohalike inimeste valmidust siduda oma tulevikku linnaga ja panustada selle arengusse. Tühje hooneid täis kesklinn seevastu mõjub masendavalt. Kes avaks oma kohviku räämas hoone kõrval? Kes ostaks seal korteri?

Eelnevalt loetletud aspektid raamivad kõiki viimaste aastate tegevusi meie linnaruumis. Uus keskväljak ning ehituses olev Valga ja Valka piiriäärne ala ilmestavad omavalitsuse püüdlusi tõsta suurte investeeringute abil kesklinna atraktiivsust ja aidata muuta seal asuvate eraomandis hoonete saatust. Lõvipeadega maja ja Vabaduse 13 kooli remont on katse päästa hävingust kaht linna väärtuslikumatest mälestistest.

Lõvipeadega majja rajatavad korterid üritavad täita inimeste vajadusi nüüdisaegse üüripinna järele. On väga keeruline meelitada spetsialisti Valka kolima, kui me ei saa talle pakkuda korralikku elamispinda. Kuni erainvestorid seda ei tee, peab selle vajaduse täitma avalik sektor.

Kuid remontida on mõistlik ainult juhul, kui hoonel on otstarve. Enamik pikalt mahajäetuna seisnud majadest tuleb lammutada. Linn peab saama väiksemaks, samal ajal peame suutma hoida kesklinnas piisava hoonete tiheduse, säilitama linna ajaloolise mälu ja tagama linnaruumi atraktiivsuse. See tähendab, et olulisema funktsiooniga asutused on vaja koondada kesklinna ja mujal muuta lammutamiste kaudu hoonestust hõredamaks. Üleliigsete majade kadumisega tõuseb allesjäänud kinnisvara hind ja omanikud saavad selle võrra rikkamaks.

Valga omavalitsus on viimaste aastate jooksul suutnud ära lammutada kümneid hooneid, kuid tempot on vaja tõsta. Peamised takistused selle juures on keerulised omandisuhted. Juba väikeses puidust kortermajas on tavaliselt üle kümne korteri, igal vähemalt üks omanik, lisaks võivad korteriga olla seotud laenud ja maksmata arved. Kõik see eeldab pikki läbirääkimisi omanikega ja tihti takistab korterite omandamist.

Oleme välja töötamas uut visiooni Vabaduse tänava linnaruumi korrastamiseks, et muuta tänav taas linna peamiseks kaubatänavaks.

Kuid siingi paistab Valgale lootuskiir. Riik valis Valga koos Kiviõli ja Kohtla-Järvega pilootprojekti, et kaardistada olukorda ja katsetada, kuidas probleeme kahanevates linnades leevendada.

Esimeses faasis saime põhjaliku ülevaate linna korterite hõivatusest: Valgas on umbes 5500 korterit, millest 1500 on tühjad.

Järgmises faasis valime viis-kuus pooltühja kortermaja ja pakume nende elanikele kolimist rohkem asustatud hoonetesse kesklinnas. Juriidilise poole lahendame riigi abiga ja lammutame hooneid maha. Kui pilootprojekt õnnestub, jätkame oma tegevustega ja meist hakkavad eeskuju võtma ka teised Eesti linnad.

Pilootprojektiga seotud ettevõtmisi linnaruumis veel näha ei ole, sest need on ettevalmistamise faasis. Meil on valmis kahe järgmise munitsipaalkortermaja projektid ja saime nende väljaehitamiseks ka toetuse. Praegu taotleme abi muusikakooli restaureerimiseks. Kui õnnestub saada toetust, saab järgmine oluline mälestis kesklinnas uue ilme.

Lähiajal esitame taotluse ka Jaani kiriku ja keskväljaku vahel asuva kollase fassaadiga maja remondiks. Sellesse on plaanis rajada kaks rendipinda ja pakkuda neid kohalikele ettevõtjatele. Loodetavasti saab uus keskväljak just nii esimese kohviku ja näiteks lillepoe.

Ühe Euroopa Liidu projekti abil oleme aga välja töötamas uut visiooni Vabaduse tänava linnaruumi korrastamiseks, et muuta see taas linna peamiseks kaubatänavaks.

Kõike seda tundub olevat palju, samal ajal vähe. Et Valga elanikud on väsinud pikalt kestnud linnaruumi allakäigust ja ootaksid kiiremaid muutusi, ilmestavad hästi loo alguses mainitud Henn Soopalu ja Tiit Kuslapuu arvamuslood. Kuid koorem, mille linna keeruline ajalugu meile andis, on raske kanda ning muutused keerulised. Meil on vaja kannatust.

Olen veendunud, et tulevikus meenutatakse praeguseid aastaid kui linna arengu helget perioodi. Euroopa Liidu toetuste ja riigi suurendatud tähelepanu tõttu on meil avanenud ja avanemas võimalused, mis olid veel kümnend tagasi mõeldamatud. Valga vallavalitsuse ülesanne on nendest kinni haarata ja neid läbimõeldult kasutada. Praegused otsused määravad linna arengu pikkadeks aastateks.

Tagasi üles
Back