Keskmine palk kasvas kõige kiiremini Põlvamaal

Kõigini palgakasv paraku ei jõua. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv, teatas statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6 protsendi võrra.

Statistikaameti analüütik Karina Valma tõi languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. "Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik," selgitas Valma pressiteates.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3 protsenti suurem kui mullu esimeses kvartalis

Kõrgeimad brutokuupalgad olid esimeses kvartalis 1546 eurot Harju maakonnas ja 1380 eurot Tartu maakonnas, madalaimad 1079 eurot Valgamaal, 1078 eurot Jõgevamaal ja 996 eurot Hiiu maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlvamaal, kus näitaja ulatus 13,1 protsendini. Järva maakonnas kasvas brutokuupalk 11 protsenti ja Lääne-Viru maakonnas 10,9 protsenti.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim – 2537 eurot – info ja side tegevusalal. Järgnesid finants- ja kindlustustegevus 2529 euro ning energeetika 2338 euroga.

Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 15,6 protsenti info ja side tegevusalal. Ainsana langes brutokuupalk kaubanduse tegevusalal, seda 8,7 protsendi võrra.

Kõrgeimad brutokuupalgad olid 1814 eurot riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1715 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli 7,1 protsendiga kiireim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ja 3,2 protsendiga kõige aeglasem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.