Kiirusmägi – unustatud kunagine kuulus koht

Kiirusmäe lähedal elav Juss Konks ütleb, et temal on selle ajaloolise paigaga omad meeldejäävad mälestused. Olgu selleks kas või seal omal ajal näidatud kinofilm või teatrietendus. Foto: Maarius Suviste

Kui sõidate Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, näete 215. kilomeetril viita «Kiirusmägi». Meil on alati kiire, aga kiirustamisega jääb paljugi arusaamatuks. Võtaks natuke hoogu maha, et mõista, mis kiiruse või mäega tegemist on.

Sellel teeäärsel künkal oli jalgratturite ringrada ehk velo­trekk, kus võisteldi loomulikult kiiruse peale. Esimene võistlus toimus 1899. aastal. Viimane vabariiklik võistlus oli Kiirusmäel 1947. aastal, kui meestele kavas olnud viis distantsi võitis tallinlane Nikolai Matvejev, esimene olümpiamängudel võistelnud Eesti jalgrattur.

Kiirusmäe velodroom oli pärast sõda Eesti ainuke. Tallinna trekk valmis 1932. aastal, kuid oli pankrotistunud enne neljakümnendat ja maa müüdi ehituskruntideks. Tartu ja Rakvere trekid aga sõja käigus hävitatud. Oli ka kahekümnenda sajandi alguses aastaid, kui see oli ainuke võistlemiskoht.