Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Postimees

Kiirusmägi – unustatud kunagine kuulus koht

4 min lugemist
  • Lõuna-Eestis oli palju aastaid tagasi teeäärsel künkal jalgratturite ringrada
  • Koha nimeks sai Kiirusmägi, teeviit on maanteelt näha
  • Kiirusmägi on tänapäeval rallisportlastele heaks baasiks
Kiirusmäe lähedal elav Juss Konks ütleb, et temal on selle ajaloolise paigaga omad meeldejäävad mälestused. Olgu selleks kas või seal omal ajal näidatud kinofilm või teatrietendus. FOTO: Maarius Suviste

Kui sõidate Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, näete 215. kilomeetril viita «Kiirusmägi». Meil on alati kiire, aga kiirustamisega jääb paljugi arusaamatuks. Võtaks natuke hoogu maha, et mõista, mis kiiruse või mäega tegemist on.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sellel teeäärsel künkal oli jalgratturite ringrada ehk velo­trekk, kus võisteldi loomulikult kiiruse peale. Esimene võistlus toimus 1899. aastal. Viimane vabariiklik võistlus oli Kiirusmäel 1947. aastal, kui meestele kavas olnud viis distantsi võitis tallinlane Nikolai Matvejev, esimene olümpiamängudel võistelnud Eesti jalgrattur.

Kiirusmäe velodroom oli pärast sõda Eesti ainuke. Tallinna trekk valmis 1932. aastal, kuid oli pankrotistunud enne neljakümnendat ja maa müüdi ehituskruntideks. Tartu ja Rakvere trekid aga sõja käigus hävitatud. Oli ka kahekümnenda sajandi alguses aastaid, kui see oli ainuke võistlemiskoht.

27.05.2020 01.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto