Viirus sundis praktikante kodumaale naasma

Hispaanias oskusi praktiseerinud Kenno Korb (vasakult), Priitin Rebane, Kevin Kert Allik, Ats Niitov, Mari-Liis Verrevmägi ja Silvia Aavistu pidid Eestisse naasma ilma kohvriteta. Foto: Erakogu

Igal aastal on Valgamaa kutseõppekeskuse õpilastel avanenud võimalus lennata õpitu praktiseerimiseks välismaale. Koroonaviiruse tõttu lõppes aga tänavuste praktikantide õpikogemus võõrsil oodatust varem.

«Kohe pärast esimese kuu täitumist teatas praktika juhendaja, et peame koju naasma, kuna terves maailmas on COVID-19 puhang. Oli teada, et varsti hakatakse piire sulgema ning õhus oht, et me ei saaks sel juhul niipea tagasi Eestisse. Algul olime tagasituleku vastu, kuna meil oli kõik ohutu, haigusjuhtumeid lähedal polnud ja inimesed polnud ka paanikas,» rääkis Hispaanias logistiku abi praktikal olnud Kevin Kert Allik.

Peagi võttis olukord aga tõsisema pöörde. «Kõigest kolm päeva hiljem teatati, et praktika lõpetatakse ja peame lendama koju,» meenutas koos viie kaasõpilasega Hispaaniasse siirdunud noormees.

Kaidi Loos, Valgamaa kutseõppekeskuse praktika juhendaja

«Olukord oli päris hull. Ostsin neile kaks korda erinevaid pileteid, kuid need tühistati järjest.»

Piiride ja lennuliikluse sulgemise tõttu ilmnes aga uus probleemide jada. Allik üritas tagasilennu pileteid broneerida mitmel korral, kuid sai aina vastuseks, et lend on tühistatud või kohad välja müüdud. Koos käisid noored olukorda uurimas ka kohalikus Málaga lennujaamas, kust naasid aga sama targalt. «Meil ei olnud tagasilennupileteid ega rahagi, et proovida järgmisele lennule kohti broneerida. Lisaks saime teada, et meie esimesed piletid, mis olid broneeritud tagasilennuks aprillis, on samuti tühistatud,» kirjeldas lõpukursuse õpilane Allik ärevat olukorda.

Samal ajal üritas õpilasi tagasi kodumaale tuua ka Valgamaa kutseõppekeskuse praktikajuhendaja Kaidi Loos, kelle eestvedamisel välismaist praktikakogemust noortele võimaldati. «Olukord oli päris hull. Ostsin neile kaks korda pileteid, kuid need tühistati järjest,» rääkis Loos.

Läbi mitme lennujaama

Ühel hetkel aga avanes siiski võimalus tagasi lennata. Rännak Eestisse sai alguse Málaga lennujaamast, kust võeti suund Norra pealinna Oslosse. Vahepeatusse jõudes plaanisid noored võtta oma kohvrid ning registreerida end järgmisele lennule. Kuna pagasi juurde pääsemiseks vajalik passikontroll viiruseohu tõttu ei toiminud, saatsid lennujaama töötajad nad hoopis otse järgmise lennu terminali juurde.

«Meile lubati, et lennujaama meeskond tegeleb kohvritega ja need toimetatakse järgmise lennuga Stockholmi,» meenutas Allik. Järgmise töötaja sõnul, kellega noormehel õnnestus vestelda, polnud lennujaam pagasitega seotud probleemist aga isegi teadlik.

«Meile anti kaks valikut: kas läheme tagasi lennujaama, võtame oma kohvrid ja otsime uue lennu või lähme koju kohvriteta,» rääkis praktikant. Kuna uusi külastajaid riikidesse enam ei lubatud, jäi õppuritekuuikul ainsaks võimaluseks jätta pagasid saatuse hooleks ning naasta koju kohvriteta.

Kevin Kert Allik, Valgamaa kutseõppekeskuse õpilane

«Kohvrid jõudsid lõpuks Eestisse mai keskel, mis oli koju jõudmisest pea kaks kuud hiljem.»

Kuigi kolme lennuga õnnestus noortel lõpuks turvaliselt koju jõuda, oli õhus jätkuv teadmatus oma kaotsiläinud asjade kohta. Märtsi keskpaigus kodumaale naasnud õpilased asusid koostöös lennufirmaga otsima võimalusi pagasi toimetamiseks Eestisse. «Kohvrid jõudsid lõpuks Eestisse mai keskel ehk kojujõudmisest pea kaks kuud hiljem,» rääkis Allik õnnelikust lõpplahendusest.

Tavatule praktikakogemusele tagasi vaadates peab noormees seda siiski hindamatuks. «See seiklus oli igas mõttes kordumatult õpetlik. Esiteks õnnestus teha välispraktikat Hispaanias ning teiseks oli meil suur õppetund iseenda elukoolis.»

Tutvudes kuu jooksul välismaise töökultuuriga, jäi õpilastele suurima erinevusena meelde kohalikule kultuurile omane siesta. «Pikk paus lõuna ajal on omamoodi huvitav, aga samas oleks ju lihtsam järjest tegutseda ja õhtul pikemalt kodus olla,» arutles Allik.

«Sealne töötempo on kindlasti asi, millest võiksid eestlased eeskuju võtta. Kõike suhtutakse rahulikult, rabelemata ning töö saab siiski tehtud,» lisas ta. Muretu eluviisi kõrval jäi noormehele meelde ka kohalike sõbralikkus, mis avaldus hoolimata sellest, et kohalikku keelt valgalased ei kõnelenud.

«Keeleoskusega oli üksjagu probleeme, sest ainult meie kohalik juhendaja oskas inglise keelt. Tänu telefonidele saime kõigiga lõpuks suheldud. Kusjuures kohalikele sai öeldud, et me ei räägi hispaania keelt, kuid järgmisel päeval tuldi meiega ikkagi hispaania keeles rääkima justkui lootuses, et oleme vahepeal keele selgeks saanud,» naeris Allik.

Logistiku abiks õppivad Kenno (vasakult), Silvia Aavistu ja Kevin Kert Allik said oskusi praktiseerida vaid kuu aega, enne kui viirusepuhang neid kodumaale sundis naasma. Foto: Erakogu

Julgustab rändama

Euroopa Liidu rahastatava Erasmus+ programmi kaudu õpilasi välispraktikale saatev Kaidi Loos soovitab ka teistel noortel leida võimalusi võõras keelekeskkonnas haridusalast kogemust saada. «Keeleline pool ongi vahel kõige raskem, aga julge pealehakkamine on pool võitu. Nagu õpilased ise ütlevad, kasutatakse vahel nii kehakeele kui ka tõlkeprogrammide abi, kuid saadakse lõpuks ikkagi hästi hakkama,» sõnas praktikajuhendaja ja projekti eestvedaja.

Loosi teatel on õpirände läbinud ligi 60 Valgamaa kutseõppekeskuse õpilast, kelle seas nii tulevasi kokkasid, logistikuid, lapsehoidjaid, hooldustöötajaid, tislereid kui sõiduautotehnikuid. Tänu laiale koostööpartnerite võrgustikule on õpilased programmi kaudu käinud välispraktikal Maltal, Türgis, Hispaanias ja Austrias.