Vee kvaliteeti jälgitakse tänavu 85 rannas

Suvitajad päikesepaistelist ilma Pedeli rannas nautimas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Vee kvaliteedi seiret tehakse tänavusel hooajal kokku 85 supluskohas, millest 37 on mererannad ja 48 siseveekogud.

Suplusvee kvaliteeti jälgitakse kahekümnes Harjumaa rannas, kümnes Ida-Viru- ja Tartumaa rannas, üheksas Järvamaa, kuues Pärnumaa, viies Hiiumaa, neljas Jõgeva- ja Valgamaa rannas ning kolmes Läänemaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa ja Saaremaal suplusrannas.

Esmakordselt  on vee kvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas, teatas terviseamet.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiksi sõnul on selle suplushooaja suurim muudatus see, et enam ei nõuta avalikes supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu.

"Muudatuse tingis asjaolu, et vana  korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist," ütles Tiks, kelle sõnul pole supluskohana mitteregistreeritud veekogu valdaja kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema.

"Tulemuseks oli  olukord, kus inimesed käisid supluskohtades suplemas, mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele," selgitas Tiks, kelle kinnitusel ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. "Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on oluline suurendada avalike supluskohtade arvu ning motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima. Sel aastal on näha, et huvi veekogu supluseks avada ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem."

Supluskohad peavad olema suplushooajal hooldatud ja korrastatud. Supluskohas on alati olemas suplejatele nähtavas kohas suplusvee kvaliteedi info ja  supluskoha valdajate kontaktandmed.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka avalikes looduslikes veekogudes, tuleks suplejail alati ka ise vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikihti või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida ka nõuetele vastavas ja vee kvaliteeti seiratavas supluskohas. Sellel aastal ei tohi unustada avalikes supluskohtades ka mõistliku vahe hoidmist teiste inimestega.

Supluskohtade veekvaliteedi andmetega on suplushooaja jooksul võimalik tutvuda terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee/ Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest kokku ligi 600 suplusveeproovi, neist ligi 200 terviseameti järelevalve käigus.  

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku fekaalse reostatuse määratlemisel.

Suplushooaja avamiseks 1. juunil on valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ning mille veekvaliteet vastab kõikjal nõuetele. Ametlik suplushooaeg kestab 31. augustini.