Vabatahtlikud päästsid tänavu 21 800 kahepaikse elu

Iga kevad korraldab Eestimaa Looduse Fond kampaaniat "Konnad teel(t)". Foto: Sille Annuk

Sellel kevadel aitasid vabatahtlikud konnapäästeaktsioonide käigus 21 768 kahepaiksel pulmapaikadesse jõuda. Konnasõbrad aitasid kahepaiksetel nii sigimistiiki jõuda kui ka tagasirändel.

Üheksandat aastat toimunud kampaania „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu päästeaktsioonid kümnes kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid eriolukorra reegleid järgides 357 korda konnasid üle kahepaiksetele eluohtlikke teede aitamas.

„Tahame südamest tänada meie vapraid vabatahtlikke, kes aitasid üle tee rekordarvu kahepaikseid ja seda eriolukorra ajal, mil abikäsi oli tavapärasest vähem,“ kiitis kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp. „Õnneks oli seoses eriolukorraga ka liikluskoormus väiksem, mis võib tähendada, et terves Euroopas jõudis suurem hulk kahepaikseid sigima,“ märkis Kübarsepp. Kõik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all. Ka maailmas on kahepaiksed üks kesisemas seisus olev loomarühm, kaitset vajab 41% liikidest.

Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis aprilli algusest mai alguseni. Kõige tihedam konnade ränne toimus Lääne-Virumaal Porkuni külas, kus vabatahtlike abiga päästeti sõiduteel hukkumisest rekordilised 10 014 kahepaikset. Järgnesid Põltsamaa 5548, Astangu 2176 ja Kaunissaare 1864 päästetud konnaga. Kokku päästeti 21 227 harilikku kärnkonna, 405 rohukonna, 75 rabakonna, 57 tähnikvesilikku, 2 harivesilikku ja 2 veekonna. Rohkem infot kampaania „Konnad teel(t)“ tulemuste kohta leiab siit: http://konnad.elfond.ee/tulemused.

Lisaks konnapäästeaktsioonidele tegi Eestimaa Looduse Fond ettepanekud suuremates kahepaiksete rändekoridorides olevate teelõikude lühiajaliseks sulgemiseks. See on kõige parem viis kahepaikseid rändeteel kaitsta. Tänu omavalitsuste vastutulelikkusele suletigi ajutiselt teelõigud Tartus Ihaste teel, Tallinnas Astangu tänaval ja Porkuni külas Viinavabriku teel.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Kahepaiksete elude päästmisel on abiks nii konnapäästeaktsioonid kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes, pikemas plaanis on aga tarvis rajada nendesse teelõikudesse jätkusuutlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Üheksa aastaga on vabatahtlike abiga säästetud üle 133 000 kahepaikse elu.