KIRI: Peremehel on ka kohustused

Risto Sepp Foto: Arvo Meeks

Metsarahvana teame, mis on mets ja oskame seal käituda. Linnastumisega on see oskus siiski hägustunud. Tunnetame, et meil on õigus metsale ja selle kasutamisele – oleme peremehed. Kuid peremehel on ka kohustused ja vastutus.

Ei soovi rääkida raietest, mis linnastunud metsaperemehi üsna pöördesse ajavad. Metsa kasutatakse ka muul viisil. Seal korjatakse marju, seeni, pähkleid, ravimtaimi ja dekoratiivoksi, sõidetakse ringi ATVga ning korraldatakse üritusi.

Kõike seda peab aga tegema püsivaid jälgi jätmata ja mõnikord tuleb enne maaomanikult ka nõusolek saada.

Enne marjahooaja saabumist on paslik meelde tuletada, et kui omanik on oma maa tähistanud või piiranud, sinna minna ei tohi. Ka tuleb silmas pidada, et metsaskäigust prügi maha ei jääks. Hea peremees ei jäta ju prügi metsa.

Mina oma ligi 30-aastase töökogemuse juures pole kahjuks siiski täheldanud, et jäätmete metsa sokutamise komme väheneks. Meil on jäätmekaste küll siniseid, kollaseid ja rohelisi, aga ikka tuuakse metsa rehve, mullivanne, WC-potte ja muud kraami, mida saaks jäätmejaama ära anda.

Paljud armastavad metsas ka vaba aega veeta. Soovitakse sõita ATV, jalgratta või mootorrattaga, matkata, suusatada, joosta, pidada jahti ning korraldada üritusi.

Ei tohi aga unustada, et mõnelgi juhul on tarvis maaomaniku luba. Meil on riigimetsa majandajana suurepäraselt toimivad kokkulepped maa kasutamiseks näiteks Tartu Maratoni, Tehvandi spordikeskuse, Tõrva spordiseltsi, Valga motoklubi, Valga militaarteemapargi ja valdadega.

Linnastunud inimesed arvavad pahatihti, et iga jäljerada metsas on tee ja seal sõitmine ei kahjusta maaomanike huve.

Siiski tasub enne sõitmaminekut kontrollida, kas selleks on vaja ka omaniku luba. Seda saab uurida maa-ameti kaardirakenduse kaudu. Praegu sõidavad paljud oma kahe- või neljarattalise sõbraga metsas ringi seadust eirates.

Riigimets on kõigile kasutamiseks – hoidkem seda peremehelikult.