Galerii ja video ⟩ President kaitseb maasikakasvatajaid ministri kriitika eest

Kolmapäeval Tartumaal marjakasvatusega tegelevat Marjamaa talu külastanud president Kersti Kaljulaid ütles maasikakasvatajate tööjõumure kommentaariks, et Eesti võiks selle küsimuse lahendada samamoodi, nagu lähiriigid, kes on võõrtööjõudu sisse lubanud. Rahandusminister Martin Helme süüdistusi maasikakasvatajate pihta nimetas riigipea aga taunimisväärseks populistlikuks võtteks.

Tõnu Oksa Marjamaa talu Tartumaal Vana-Kuustes kasvatab, müüb, ostab ja külmutab marju. Talus valmib ligikaudu 100 tonni marju aastas. Talul on ümmarguselt 30 hektarit põllumaad, sellest umbes kolmel kasvavad peremees Tõnu Oksa sõnul maasikad.

Oks selgitas, et maasikakorjamisel on väga oluline tempo. Kuigi eestlaste seas leidub kiireid korjajaid, on vaja, et korjamismasina peal oleksid kõik ühtlaselt kiired, muidu tuleb tempot vastavalt nõrgima lüli tempole alla tuua. Siis aga võib juhtuda, et osa maasikaid jääb põllule hallitama. Ukrainlastel on tema sõnul korjamisega suured kogemused, ühtlasi on nad entusiastlikud ja korraldavad omavahel ise edukalt parima tööjaotuse.

Oks ja talus turustusega tegelev Eesti maasikakasvatajate liidu juhatuse liige Elke Lillemets tutvustas talu tegemisi ka presidendile. Muu hulgas külastas riigipea külmutusruumi, kus temperatuur jääb alla 30 miinuskraadi, lisaks istutas Kaljulaid talu aiandisse pirnipuu.

Kaljulaid lausus, et Eesti võiks voortööjõu puhul käituda nagu lähiriigid. Praegu ei luba Eesti kolmandatest riikidest uut tööjõudu sisse tuua. See on aga Ukraina töölistest sõltuvatele põllumeestele pahameelt teinud.

„Mul on ettepanek, et me lahendaksime seda niimoodi, nagu kõik teised riigid meie lähikonnas. Ega majandus saab hakkama, majandus kohaneb alati. Küsimus on, kes saab rohkem makse ja kellele lähevad asjad kallimaks. Lõppkokkuvõttes leitakse kindlasti ka siia tööjõud, aga kuidas see siia on tulnud – võibolla tuleb siis läbi Läti või läbi Soome,” ütles Kaljulaid.

„Elu on näidanud, et kuigi Eesti on pikka aega hoidnud sisserände piirmäärasid hästi madalal, siis sellegipoolest eelmisel aastal meie majanduskasvust pool tuli võõrtööjõu arvelt. Üle-eelmisel aastal alles kolmandik. Aga sisserände piirarv on kogu aeg muutumatu olnud. Minu arust on see äärmiselt ebamõistlik. See matemaatika ei tööta, et väljuv tööturg on lahti, aga sisenev kinni. See võrdub väiksema majandusega,” lisas riigipea.

Kaljulaid lisas, et kui poliitikutel on ka praegune valik tehtud, tuleks anda firmadele aega kohanemiseks. „Teha seda üleminekuperioodita, andmata inimestele kaks või kolm aastat kohanemiseks, tundub mulle pisut julm.”

Ettekääne, et kolmandatest riikidest on oht koroonaviiruse sissetoomiseks, pole riigipea sõnul väga põhjendatud. „Võitlesime väga selle eest, et Soomest saaks siia tulla mitte ainult tööjõud, vaid niipea kui võimalik ka turistid. Ukrainas oli nakatunute arv 11 ja Soomes kaheksa 10 000 inimese kohta. Need arvud ei erine väga palju. Iseküsimus on, et praegu ei ole Schengeni alast väljastpoolt Schengeni alale liikumine kollektiivselt veel võimalik. Aga kõik Euroopa riigid seisavad selle eest, et see saaks hästi ruttu võimalikuks. On leitud ka meetodeid, kuidas kinniolevast piirist aidata üle töötajaid. Teised riigid on näinud selleks ekstra vaeva.”

Minister Martin Helme maasikakasvatajate suhtes tehtud kriitika kohta, et viimased ei pruugi riigile nõuetekohaselt makse maksta, lausus Kaljulaid, et tegu on populismiga. „Kahtlemata leidub igas majandussektoris paremaid ja vähema distsipliiniga maksumaksjaid. Ma ei kahtle, et neid kindlasti leidub ka põllumeeste hulgas ja mujal. Aga näeme siin, kuidas klassikaliselt tehakse ühest grupist vaenlane. Seekord juhtusid need olema maasikakasvatajad, kellest tehti lühikese ajaga vaenlane," lausus Kaljulaid.

"See on klassikaline populistlik võte: jaga ja valitse. Ammu tuntud ajaloost. Loomulikult on see taunimisväärne. Süüdistada üht gruppi, öelda, et te olete kõik sellised. Ükskõik kas räägime maasikakasvatajatest või välismaalt tulnud üliõpilastest või Ukraina töötajatest. See on stigmatiseerimine. Või koroonaviiruse põdejatest. Ka siin terviseamet ütleb, et kõige suurem mure on stigmatiseerimine. See on oma olemuselt üdini ebademokraatlik ja halb,” lisas president.