Loomakaitsjad: naaritsafarmid kui COVID-19 kolded peab kõikjal sulgema

BNS
Copy
Naaritsad. Foto on illustreeriv.
Naaritsad. Foto on illustreeriv. Foto: Kristel Nemvalts

Loomakaitsjad nõuavad naaritsafarmide kui koroonaviiruse kollete sulgemist kogu maailmas, teatas loomade eestkoste organisatsioon Loomus.

Pärast veterinaar- ja nakkushaiguste ekspertide hoiatust, mille kohaselt naaritsafarmid võivad toimida SARS-COV-2 reservuaaridena, on Hollandi valitsus andnud käsu hukata tuhandeid naaritsaid üheksas karusloomafarmis, kus avastati loomadel koroonaviirus, teatas Loomuse esindaja neljapäeval.

Hollandi põllumajandusministeerium avalikustas kolmapäeva õhtul sellekohase raporti, millele eelnes Hollandi põllumajandusministri teadaanne, et viirus on tõenäoliselt levinud naaritsalt inimesele. Ministeeriumi leidudele tuginedes nõuab rahvusvaheline koalitsioon Fur Free Alliance, mida Eestis esindab MTÜ Loomus, naaritsafarmide sulgemist kogu maailmas, kuna need on potentsiaalsed koroonaviiruse ja muude zoonootiliste haiguste kasvulavad.

„Karusloomafarmides hoitakse tuhandeid loomi tihedalt väikestes puurides. Need on pahatihti ebasanitaarsed ja väga stressirohked tingimused,“ ütles Loomuse juhatuse liige Martin Garbuz. „Karusloomafarmid on ebaeetilised ja keskkonnavaenulikud, kuid lisaks sellele näeme, et need võivad kujutada ohtu ka inimtervisele. Seetõttu on viimane aeg see julm tööstusharu Eestis ja ka ülejäänud riikides keelustada, lähtudes nii inimeste kui ka loomade heaolust.“

Fur Free Alliance’i juhatuse esimees Joh Vinding kutsub samuti üles nii Hollandi valitsust kui ka kõiki teisi karusnahka tootvaid riike keelustama karusloomafarmid. “Zoonootiliste haiguste võimalik levik ja naaritsafarmide potentsiaal koroonaviiruste reservuaarideks on kaalukad põhjused karusloomakasvatuste lõplikuks sulgemiseks,” ütles Vinding.

Naaritsafarmid keelustati Hollandis 2013. aastal. Täielikult tuleb need aga sulgeda alles 2024. aastaks, kui lõpeb üleminekuaeg. Fur Free Alliance ja Loomus toetavad Hollandi loomakaitseorganisatsioonide nõudmist allesjäänud 120 farmi koroonariski valguses kiirendatud korras sulgeda.

SARS-CoV-2 tuvastati Hollandis esimest korda kahes naaritsafarmis 26. aprillil. Veidi hiljem, 9. mail, tuvastati see veel kahes naaritsafarmis Põhja-Brabandi provintsis. 15. maiks oli SARS-CoV-2 diagnoositud ka kolmel kassil, kes elasid naaritsafarmi territooriumil. 19. mail teatas Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten parlamendisaadikutele, et viirus on tõenäoliselt levinud naaritsalt inimesele. Kui sellele järgnes teise farmitöötaja nakatumine koroonaviirusega, kinnitas minister 25. mail, et viiruse levik naaritsatelt inimestele „on äärmiselt tõenäoline.”

Kõigis Hollandi karusloomafarmides tehakse nüüd kohustuslikku kontrolli. Samuti on kasutusele võetud ohutusmeetmed. Muuhulgas on piiratud nii karusloomafarmide külastamist kui ka naaritsate transportimist. Nakatunud karusloomafarmid ümbritseti piiretega ning kohalikel elanikel soovitati mitte minna farmidele lähemale kui 400 meetrit. Esialgsed testid kinnitasid, et mõnede naaritsapuuride juurest leiti tolmus viiruseosakesi.

Fur Free Alliance ja MTÜ Loomus on sügavalt mures nende naaritsate heaolu pärast, kes on selle potentsiaalselt surmava viirusega nakatunud. Hollandi farmides tehtud uuringud näitavad, et loomadel võivad esineda seedimis- ja hingamisprobleemid, mis võivad lõppeda surmaga. Lisaks võivad naaritsad kanda viirust ilma väliste sümptomiteta. Seetõttu rõhutavad loomakaitseorganisatsioonid, et lisaks karusloomakasvatuse täielikule keelustamisele on oluline uurida viiruse võimalikku levikut kõikides karusloomafarmides ja tulemused võimalikult kiiresti avalikustada. 

On teada, et ülejäänud peamised farmides kasvatatavad karusloomad – rebased ja kährikud – võivad samuti nakatuda SARS-CoV-ga seotud viirustesse ning olla vaheperemehe rollis viiruse kandumisel loomadelt inimestele. Hiina metsloomaturgudel tuvastati SARS-CoV nii kährikutel kui ka rebastel.

Karusloomafarmid on keelustatud Austrias, Belgias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hollandis, Horvaatias, Luxemburgis, Makedoonias, Norras, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ühendkuningriigis. Hiljuti on karusloomakasvatuse lõpetamisest teada andnud ka Iirimaa valitsus. Bulgaarias, Leedus, Montenegros ja Ukrainas on karusloomafarmide keelustamine parasjagu arutluse all. Teema on aktuaalne ka Eestis. Suurimad karusnahatootjad on Hiina, Taani, Soome ja Poola. Kokku tapetakse maailmas igal aastal karusnaha saamiseks umbes 100 miljonit looma.

2019. aastal sai Californiast esimene USA osariik, kes keelustas karusnaha müügi. 2020. aastal esitati karusnaha müügi keelustamise eelnõu Hawaii’l ja Rhode Island’il. Sama eeskuju on järginud ka Minnesota ja Massachusettsi linnad.

Üha rohkem moedisainereid ja jaemüüjaid loobuvad karusnahast. Viimaste aastate jooksul on karusnahast loobunud näiteks Prada, Gucci, Armani, Versace, Michael Kors, Jimmy Choo, DKNY, Burberry, Chanel, Macy’s, Bloomingdale’s ja mitmed teised tuntud brändid. Eestis loobus hiljuti karusnahast suurim veebikaubamaja astri.ee, kes liitus programmiga Fur Free Retailer, mida Eestis esindab MTÜ Loomus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles