Uuring: Eesti elanikud on rohkem jooma hakanud
Sotsiaalminister: Eestis tarbitakse alkoholi endiselt liiga palju

FOTO: Urmas Luik

Eesti elanikud tarbisid eelmisel aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2% rohkem kui aasta varem.

Alkoholi tarbimise kasvu tõi alkoholi odavnemine alkoholiaktsiisi langetamise ja sissetulekute tõusu koosmõjus, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.

Tarbimise kasv tuli peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide (viski, džinn) osas. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes 1%.

Sissetulekud kasvasid 2019. aastal keskmiselt 7,4%, samal ajal odavnes alkohol aktsiisilangetuse tagajärjel keskmiselt 3%. EKI arvutuste kohaselt sai 2019. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem.

«Viimase 15 aasta jooksul ei ole Eestis alkoholi hinnad tervikuna langenud, hinnaindeks oli viimati negatiivne 2004. aastal. Kiiresti kasvanud Läti piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus 2019. aastal alkoholiaktsiise alandada ja see tõi kaasa jaehindade olulise languse,» ütles EKI direktor Marje Josing. «Jaehinnad ei langenud küll enamasti nii palju kui aktsiisilangus eeldaks, kuid jookide odavnemine ning inimeste sissetulekute kasv tõid kaasa 3,2% tarbimise kasvu. Positiivsena võib märkida Läti piirikaubanduse vähenemist 2019. aasta teisel poolel ja sellega alkoholi suurostude vähenemist.»

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et alkoholi tarbitakse Eestis endiselt liiga palju ja seetõttu on otsene ja kaudne alkoholikahju murettekitavalt suur.

«Kahtlemata mõjutab hind alkoholitarbimist ja inimeste tarbimisharjumusi olulisel määral, aga õnneks on mitmed teised alkoholipoliitika meetmed tänaseks juba tulemusi andmas ja aidanud leevendada aktsiisilangetuse mõju tarbimisele,» ütles Kiik.

Tagasi üles