Anneli Ott: riigi toetused aitavad kriisiraskusi ületada

Anneli Ott

FOTO: arhiiv

Koroonakriis on andnud hoogu juurde muutustele, mis meid varem või hiljem oleksid tabanud. Ühe olulisemana toob Lõuna-Eestist parlamenti valitud rahvasaadik välja kaugtöö. Kiire interneti toomiseks ka maapiirkondadesse on riik ulatanud oma abikäe.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene eriolukord on jäänud selja taha. Suutsime üheskoos ja üksteisele toetudes need 67 vintsutavat päeva üle elada, kuid nähtamatust vaenlasest maha jäänud jälg ilmutab end iga päevaga järjest enam.

Eriolukorra kehtestamine oli rahvatervise huvides vajalik, kuid sisuliselt külmutas see riigi majandustegevuse. Sarnaselt paljudele teistele riikidele on ka Eestis valitsuskoalitsioon töötanud välja abipakette, et leevendada COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku mõju inimestele, ettevõtetele ja majandusele tervikuna. Kahtlemata pole olnud ülesanne kergete killast, sest järsult süvenenud kriis on sundinud riiki tegutsema mitmel suunal korraga. Sellest hoolimata kiitis riigikogu 2,6 miljardi euro suuruse abipaketi heaks, võimaldades hädavajalikku leevendust neile, keda kriis enim puudutas.

Minu hinnangul on üks olulisemaid kriisimeetmeid omavalitusele suunatud abipakett, mille kogumaht on 130 miljonit eurot. Sellest 30 miljonit on mõeldud otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks, 70 miljonit investeeringuteks ja 30 miljonit kohalike teede hoiuks.

Kui vaadata piirkonnapõhiselt, siis Kagu-Eesti kolm maakonda saavad toetust kokku 11 487 877 eurot. Sellest summast 9 560 000 eurot on ette nähtud täiendavateks investeeringuteks. Kuhu, kui palju, mis otstarbel – see on iga omavalitsuse enda otsus, kuid usun, et see võimaldab teha uusi investeeringuid, näiteks kiire interneti huvides. Või lahendada probleemkohti, milleks lihtsalt varem raha ei jagunud. Nendeks võivad olla abikõlblikud tegevused, nagu näiteks lammutustööd või vee- ja heitveesüsteemide remont.

Minu hinnangul on üks olulisemaid kriisimeetmeid omavalitusele suunatud abipakett, mille kogumaht on 130 miljonit eurot.

Teisalt on eesmärk hoida ka ehitussektorit töös ja vähendada kriisi mõju töökohtadele. Lepingud tööde tegemiseks peavad olema omavalitsustel sõlmitud selle aasta jooksul, kuid tööd võivad lõppeda ka järgmisel aastal.

Kriisist tulenevate kulude kompenseerimiseks on Võru-, Valga- ja Põlvamaale ette nähtud 2 144 148 eurot. Seda raha saavad omavalitsused kasutada vastavalt vajadusele viirusepuhangust tingitud kulude katteks.

Esiteks on päevselge, et meie piirkonna üks suuri probleeme on teede korrashoid ja remont. Omavalitsustel on selleks aga võimalik kasutada topeltmahus raha, sest lisaeelarvega anti teede korrashoiuks juba selle aasta eelarvele lisaks samas mahus raha juurde. Lisaraha teedele on kolme maakonna peale kokku 3 595 632 eurot.

Samas on ka suurenenud rahastus piirkonnas olevatele riigiteedele. Kruusateede remondiks on kavandatud 5 miljonit eurot ning mitmed tööd on toodud teehoiukavas varem plaanitud graafikust ettepoole. Täiendavalt avati kriisiajal uuesti transiit- ja ettevõtlusteede programmi teine lisavoor, mille kavandatav summa on 5 miljonit. Voor lõpeb juunis ja siis selgub, kas sellest summast tuleb lisainvesteeringuid ka Kagu-Eestisse.

Tänavu kasvas korter­elamute remonditoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra. Hinnanguliselt aitab see teha korda ja muuta energiatõhusamaks umbes 80 korterelamut, kuid tegelikult on asjal laiem mõte. Olukorras, kus kriisi tulemusena uusi tellimusi tulemas pole, aitab see toetus hoida ehitusettevõtteid pinnal.

Muutunud on aga taotlemisprotsess. Nüüd jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse, et tagada toetuse ühtlasem jagunemine kogu riigis. Samuti arvestatakse kinnisvara väärtust: kopsakama toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga kui ka madalama korteriomandite turuväärtusega piirkonnad.

Olen seda meelt, et regionaalarengu seisukohalt on oluline suunata maaelu arengut soodustavad abinõud suurtest keskustest väljapoole. Uus lähenemine kindlustab, et maal ja väikeasulates tegutsevad korteriühistud on suuremate linnade omadega märksa võrdsemal positsioonil.

Kriis ei pane pausile ka sel aastal Kagu-Eesti programmist toetuste eraldamist.

Kriisiaeg on andnud hoogu juurde muutustele, mis meid varem või hiljem oleksid tabanud. Ühe olulisemana tooksin välja kaugtöö. Kagu-Eesti inimesed on aastaid rääkinud, et kaugtöö peaks olema meie digiühiskonnas uus normaalsus.

Küllap on nüüd sellel arvamusel ka need, kes elavad küll suurtes keskustes, kuid kriisi saabudes otsustasid varjuda oma maakoju. Kui soovime olla jätkuvalt IT-riik, peame tagama, et kvaliteetne internet oleks kõigile kättesaadav olenemata sellest, millise metsatuka taga asub kodu. Inimesed mõistavad üha enam, et kaugtöö säästab väärtuslikku aega, mis meil tavaliselt kulub maanteedel lõputute kilomeetrite läbimisele.

Probleemi lahendusele samm lähemale on 2020. aasta lisaeelarvega vastu võetud otsus suunata 15 miljonit eurot niinimetatud viimase miili lisainvesteeringuteks. 6 miljonit eurot toetust läheb sideettevõtjatele vähemalt 100 Mbit/s kiirusega ühenduste rajamiseks ja 9 miljonit eurot lõpptarbijatele liitumiseks ühendustega, mille kiirus vähemalt 30 Mbit/s. Ülempiir on 300 eurot lõpptarbija kohta. Tingimused täpsustuvad juunis, kui minister on määruse kinnitanud.

Kriis ei pane pausile ka sel aastal Kagu-Eesti programmist toetuste eraldamist. Praegu planeeritud maht on 500 000 eurot. Ettevõtjatele mõeldud toetused osutusid eelmisel aastal väga populaarseks ja nendega jätkatakse ka tänavu. Lisaks avaneb eluasemetoetuse meede noortele spetsialistidele. Selle toetuse puhul paneb kolmandiku eelarvesse riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku taotleja. Kolmanda programmi meetme alt viiakse ellu piirkonnaüleseid turundusprojekte.

Välja toodud toetuste eesmärk on pakkuda võimalikult kiireid ning paindlikke lahendusi nii üksikisiku kui ka ettevõtete tasandil. Kriis pole möödas ja lõplikud mõjud on praegu veel teadmata, kuid kahtlemata toovad toetused leevendust. Me ei pääse aga järgmistest sammudest ning nendele on vaja mõelda juba täna. Eelkõige tuleb tagada majanduse toimimine ja rahvusvaheline konkurentsivõime kaubanduses, et väljuda koroonakriisist võimalikult edukalt.

Tagasi üles