Vesi nõudis tänavu juba kümnenda ohvri

Tänavuse kümnenda veeohvri nõudis Väike Emajõgi. Foto on illustratiivne. Foto: Eleri Lõhmus

Läinud laupäeval Tõrva vallas Soontaga külas Väiksest Emajõest leitud 81-aastane mees oli tänavu juba kümnes veeohver Lõuna-Eestis.

6. juunil kella 22.20 ajal leiti Tõrva vallas Soontaga külas Väiksest Emajõest 81-aastase mehe surnukeha.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keiski sõnul oli tegemist kalastama tulnud tõrvalasega, kes leiti päästevestis oma kummipaadi kõrvalt. Koos päästjatega sündmuskohal käinud

politsei esialgsetel andmetel midagi kuritegelikku ei tuvastanud. «Kas surma põhjustas näiteks terviserike, selgitab lahkamine,» märkis Keisk.

Soontaga küla elanik, ettevõtja ja jahimees Aare Jaama ei olnud esmaspäeva pärastlõunal õnnetusest veel kuulnud. «Eks vanemate meeste üks peamisi meelelahutusi ongi kalal käimine. Üsna tõenäoline, et teda tabas mõni terviserike,» eeldas ta.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Marek Kiige andmeil leiti päästevestis kalastaja oma ankurdatud paadi kõrvalt veest.

Kiik ei osanud öelda, mis tüüpi päästevesti hukkunu kasutas. «Päästeveste on kahte tüüpi – kraega ja ilma. Igal juhul tasub kasutada kraega veste, mis hoiavad teadvuse kaotamisel pea vee peal,» toonitas ta.

Samuti pani kommunikatsioonijuht eriti vanematele inimestele südamele, et nad ei läheks üksinda kalastama. «Võtke ikka mõni lähedane või sõber kaasa, kes saab vajadusel aidata või siis abi kutsuda,» märkis ta.

Uppunutest üheksa olid mehed

Lõuna-Eesti kuues maakonnas on tänavu uppunud kümme inimest. Jõgevamaal uppus kolm, Võrumaal kaks, Põlvamaal ja Valgamaal mõlemas kaks ning Tartumaal üks inimene. Uppunutest üheksa olid mehed ja üks naine.

«Kahjuks on traagilisi veeõnnetusi põhjustava tegurina jätkuvalt esil ootamatult vette kukkumine ja alkohol. Lõuna-Eesti uppunutest kuus olid alkoholijoobes ning sattusid vette libastumise või komistamise tagajärjel,» sõnas Kiik.

Lisaks kasvatasid tänavu riske tavalisest soojemad ilmaolud, mis tõid kaasa lume- ja jäävaba talve, veekogude ja kraavide kõrge veetaseme, pehmed ja libedad kaldad, libedad trepid, sillad ja purded. Viie juhtumi puhul oli uppumissurma paik tiik, kahel korral kraav, kahel puhul jõgi ja ühel järv. Kümnest hukkunust seitse olid üle 60 aasta vanad, seejuures üks neist tõsiste liikumisraskustega. Uppunute hulgas oli ka kolm üle 80aastast.

Kiige tõdemusel on Lõuna-Eesti omapära erinevate veekogude paljusus, sealhulgas kodutiikide rohkus. Seetõttu paneb päästeamet eakatele südamele, et nii avalike kui ka koduste veekogude ääres liikudes tuleb olla ettevaatlik ja ohutusele tähelepanu pöörata.

Päästeamet kutsub kogukondi ja perekondi märkama oma eakamaid liikmeid või sugulasi, vestlema nendega ohtudest ning ühtlasi jälgima, et kodukoha veekogude ümbrus ning ligipääsud oleksid ohutud. Ootamatute vettekukkumiste vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga ning libastumiste ärahoidmiseks puhastada kaldad lehtedest, heinast ja prügist. Lahtised kaevud tuleks kindlalt kinni katta.

Et vanemaealised ei peaks tiigist või kaevust kummardades kastmisvett ammutama, tuleks sinna paigaldada pump. Veekogu äärde viivale trepile, sillale või seda ületavale purdele on võimalus lisada piirde- ja käetugesid, millest haarates tasakaalu hoida.

Suvise suplushooaja alguses tuletab päästeamet veel kord meelde:

Kui jood, ära uju! Joobes hukkunute osakaal on aasta-aastalt kasvanud. On üldine reegel, et ujumine ja alkohol ei käi kokku ning oma joobes sõpra tuleb vette minemise eest takistada. Uppumisohtu kasvatab ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südamevereringesüsteemi häired, mille tõttu ujujat tabab alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid.

Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega. Üksteist tuleks vees jälgida, et vajadusel abi anda või abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi lubada ujuma lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu lihtsamini õnnetustesse satuvad.

Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Kõige turvalisem on ujuda ametlikus valvega rannas.

Ära ülehinda oma ujumisoskust! Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima lihaskramp või terviserike, ei satu sa madalas vees ujumisel kohe uppumisohtu.

Vest päästab veest! Paadiga sõitma minnes kanna alati päästevesti. Ära paati üle rahvasta, et see manööverdamisel uppumisohtu ei satuks. Vali riietus vastavalt ilmale, et tulla toime ootamatu ilmamuutuse või rikke tekkimisel pikemalt veekogule jäämisega.