Kas suve saabudes jõuame oma tavapärase elurütmi juurde tagasi?

Karantiini tippajal väitis iga kümnes elanik, et nad on lõpetanud ostmise tavapoest. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Karantiinitingimuste leevendamine ja elurütmi intensiivistumist tõendavad suurenevad ummikud linnades ja poodide järjekorrad, tekib küsimus: "Kas tarbijad naasevad juba tavapäraste harjumuste juurde?"

Pandeemiapiirangute perioodil viis Baltimaades tegutsev turu-uuringute ettevõte RAIT Faktum&Ariko Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringu tarbijate valmisoleku kohta naasta karantiinieelsesse rutiini.

Suurenenud teleri vaatamine, kodus kokkamine, osalemine virtuaalsetel kohtumistel, koolitustel ja üritustel ning kaugtöö tegemine on suhtumist ühemõtteliselt muutnud, kuid juba varasemalt väljakujunenud väärtused, soov füüsilise kontakti järgi ning vajadus külastada poode ning teenuseid jäävad endiselt normaalse elu lahutamatuks osaks.

Suuremal osal elanikkonnast oli karantiiniperioodil veebist ostmise kogemus, mis suurendas märkimisväärselt veebist ostjate arvu. Karantiini tippajal väitis iga kümnes elanik, et nad on lõpetanud ostmise füüsilisest poest. 25% vastanutest leidis, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on füüsiliste poodide olulisus nende jaoks vähenenud. Sellele vaatamata spontaanselt  ostmise toetajate osakaal jäi samaks kui enne karantiini - peaaegu pooled Baltimaade elanikest soovivad teha oma oste spontaanselt ning võrreldes 2018. aastaga spontaansete ostjate osakaal ei muutunud. Uuringu tulemused näitavad, et jaekaubanduse roll ei vähene.

Eestlased, lätlased ja leedukad, kes on juba mitu aastat tundnud, et nende finantsolukord järjest paraneb, kipuvad nüüd olema finantsstabiilsuse ja raha kulutamise suhtes palju pessimistlikumad. Ligi kolmandik inimestest on teatanud, et kavatsevad rohkem säästa. Säästud, nagu näitasid ka varasemad uuringud Baltimaades, on leedulaste, lätlaste ja eestlaste jaoks alati olnud olulised. 20% elanikkonnast märkis siiski, et pandeemia puhkemisest tuleneva rahalise ebastabiilsuse tõttu on neil suurem stiimul säästa. Uuring näitas, et inimesed tunnevad nii praegu kui ka pikas perspektiivis finantssurvet ja ebakindlust ning iga teine vastanu tunneb hirmu töö kaotamise ees Covid19 pandeemia tõttu.

Ettevõtjad, kes soovivad näha inimesi pöördumas tagasi oma varasemate tarbimisharjumuste juurde, võivad rahulikult hingata - 70% elanikkonnast kavatseb 6 kuu jooksul pärast pandeemia lõppu naasta oma varasemate tarbimis- ja ostmisharjumuste juurde. Pessimistlikumad meeleolud valitsevad madalama sissetulekuga inimeste seas. Võrreldes Baltimaade elanike suhtumist torkavad silma erinevused - Eesti ja Läti elanikud näevad kiiremat paranemist kui leedulased. Siiski usuvad enamik, et pandeemia lõppeb hiljemalt sel aastal!

„Erinevad ülemaailmsed uuringud näitavad, et pandeemia ajal on mõjutatud kõik tarbijarühmad. RAIT Faktum&Ariko tehtud uuring võimaldab eeldada, et suurim pinge on Leedus, kus olid Läti ja Eestiga võrreldes rangemad karantiinipiirangud. On ilmne, et inimestel on tavapärasesse rutiini naasmine keeruline, kuid uuring kinnitab, et Balti riikide inimesed on kindlalt otsustanud naasta tavapärase elu juurde. Ehkki tarbijakäitumise muutused võtavad rohkem aega kui paar kuud kestnud karantiin, peame olema valmis taas tutvuma oma klientidega, aru saama, mida nad täna ootavad ja kuidas saaksime aidata neil taastuda karantiinirutiinist," kommenteeris RAIT Faktum&Ariko uuringutejuht Kalev Petti.

Inimeste soov naasta oma varasema rutiini juurde ja suurenenud ootused brändidele näitavad aga, et risk neid kliente kaotada on suur.

"Uuringuandmete järgi turvalisus ja sotsiaalne vastutus on kaupade ning teenuste valimisel esmatähtsate kriteeriumide hulgas, seega on brändidel, mis ellujäämiseks kasutavad hinnavõitlust, palju väiksem õnnestumisvõimalus. Oluline on märkida, et veebikaubandus ei tähenda enam lihtsalt paremat hinda ja laiemat valikut, tänapäeval ootavad kliendid, et ka virtuaalne teenus peaks olema kvaliteetne, mitte masinlik ning sisaldama hõlpsasti kättesaadavat ja arusaadavat teavet. Sellega aga ei saanud paljud e-teenuste pakkujad kriisi ajal hakkama," lisas Petti.