Põllumehed pöördusid valitsuse poole välistööjõu viivitamatuks riiki lubamiseks

Maasikapõllul. Pilt on illustreeriv. Foto: Piret Seen

Eesti põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid peaminister Jüri Ratasele ja valitsuse liikmetele neljapäevase istungi eel pöördumise, milles nõutakse põllumajandussektoris hädavajaliku välistööjõu riiki lubamist 15. juunist. 

Kuigi kabinettide vaikuses on läbirääkimisi peetud juba paar kuud ja avalik arutelu on kestnud nädalaid, pole valitsus esindusorganisatsioonide tõdemusel põllumajandussektorit tänaseni kuulda võtnud ega tööjõukriisile ainuvõimalikku lahendust lubanud.

Põllumeeste esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega juba 27. mail ning said kohtumisel peaministrilt kaasa lubaduse aidata ja otsida põllumeeste tööjõuprobleemile lahendus. Peaminister lubas töötada selle nimel, et sel suvel ükski maasikas korjamata ja lehm lüpsmata ei jääks.

„Tänaseks lahendust ei ole ning kui see lükkub eelolevast esmaspäevast, 15. juunist edasi, oleme üliraskes seisus. Väärtuslikud maasikad jäävadki põllule mädanema. Lubadused ei loe täna enam mitte midagi. Meil on vaja kiireid otsuseid ja tegusid,“ märgivad Eesti põllumajandussektori esindajad valitsusele saadetud kirjas.

Põllumeestele jääb arusaamatuks, miks ei ole valitsus valmis langetama riigile mitte midagi maksvat otsust, mille tegemata jätmisega lükatakse paljud maaettevõtjad kuristikku.

„Meil on vaja virku käsi, kes maasikad ära korjavad, vaja on hoolivaid hingi, kes lüpsavad ära 21 000 lehma,“ panevad põllumehed valitsusele südamele. „Me pole küsinud valitsuselt sentigi raha. Me küsisime õigust oma töö ära teha koos nende abilistega, kes on nõus meid aitama. Arukalt käituvad lähiriigid teevad seda. Soome suurendas Ukraina hooajatööliste piirarvu algul 1500-lt 4500-le, siis 4500-lt 9000-ni. Soome valitsus avas oma piiri ka Eestist pärit tööjõule. Sest Soome valitsus sai aru, et neid töökäsi on vaja. Miks meie valitsus oma ettevõtjate murest aru ei saa?“

Põllumajandus- ja toidusektor on oluline osa Eesti majandusest ning üldiselt saadakse aru, et majandus on kriisi järel vaja taas jalule aidata.

„Maksuameti statistika kohaselt maksid maaettevõtjad tänavu esimeses kvartalis tööjõumakse rohkem kui mullu samal ajal, ja seda vaatamata käibelangusele. Mille vastu te küll töökäsi tõrjudes võitlete?,“ küsivad põllumehed valitsuselt, lisades, et valitsusel tuleb põllumeeste suhtes üles näidata suuremeelsust, mitte üleolevust ja langetada otsus välismaise tööjõu riiki lubamise kasuks, et päästa meie oma inimesed ja ettevõtjad hävingust.

“Miks ei usu valitsuse liikmed rahvatervise eest vastutava ministri hinnangut, et välistööjõuga seotud terviseriskid pole kontrollitud piiriülese liikumise lubamisel takistuseks? Majandusliku kahju kõrval on veelgi korvamatum moraalne kahju, mis on tekkinud rahva ja ettevõtjate hirmutamisel,“ leiavad põllumajandustootjate esindajad.

Valitsuse poolt lubatud siseriiklikud meetmed tööjõupuuduse leevendamiseks on kas alles välja töötamisel või jõustuvad kõige varem sügisel. Seetõttu ei aita praegu arutlusel olevad alternatiivsed lahendused Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Maasikakasvatajate Liidu hinnangul käesoleval suvel põllumajanduse hooajalise tööjõu probleemi leevendada.