Näitus lahkab liblikate armuelu

Näitus Liblikate armulukud Valga muuseumis. Näha saab mikroskoobi all tehtud fotosid liblikate armulukkudest ja –võtmetest ehk emas- ja isasliblikate genitaalidest. Foto: Arvo Meeks

Valga muuseumi galeriis on praegu võimalik tutvuda kolme Eesti loodusmuuseumist pärineva fotonäitusega. Üks neist võtab vaatluse alla metssead, teine kakud, kolmas aga liblikad. Viimases on tähtsal kohal liblikate genitaalid, mis teadlastele olulist infot pakuvad.

Näitus «Liblikate armulukud» koosneb mikroskoobi abil tehtud 12 fotost kümne liblikaliigi elunditest, sealhulgas nii emas- kui isasliblikate genitaalidest. Kui varem määrati liblikaid peamiselt nende tiivakirja järgi, siis 19. sajandi lõpus avastas Eesti teadlane Wilhelm Petersen, et väliselt eristamatutel liblikatel saab vahet teha nende siseehituse, täpsemalt genitaalide järgi.

Liblikad leiavad oma paarilise läbi mitmetasandilise süsteemi, olulist rolli mängivad nii bioloogilised signaalained feromoonid kui ka suguelundite kujude sobivus ehk niinimetatud lukuprintsiip. Paaritumine on edukas vaid juhul, kui emas- ja isasliblikate genitaalid kujult täiuslikult kokku sobivad – nagu lukk ja võti.

«Kakkude eluring» tutvustab kaku arengut munast täiskasvanud linnuks händkaku fotode näitel. Fotode autor on Sven Zacek.

Näituse «Metsanotsu – tõeline siga» eesmärk oli aga jäädvustada metssea olukord Eestis ja Lätis Aafrika seakatku eelsel perioodil, mis oli ajalooliselt kõige metssearohkem periood nendel aladel.

Väljapanek on muuseumis üleval 5. juulini.