Eesti ujumisvesi on Euroopa kehvemate seas

Põlva rannas on vee kvaliteet kõigest rahuldav. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti on ujumisveekvaliteedi poolest Euroopas viimaste seas, selgub Euroopa keskkonnaagentuuri ja Euroopa Komisjoni värskest ülevaatest, vahendab ERR.

Siiski on enamikus Eesti supelrandadest suurepärane või hea veekvaliteet.

Euroopa keskkonnaagentuur hindab ujumisvee puhtust ülipuhta ujumisvee osakaaluna kõigist ujumiskohtadest. Selle järgi saab ligi 85 protsenti Euroopa ujumiskohtadest kiidelda ülipuhta veega, selgub möödunud aasta vaatlusandmete alusel valminud värskest raportist, mis võttis arvesse 22 295 ujumiskohta.

95 protsenti ujumisvetest vastab piisava puhtuse nõuetele, vaid 1,3 protsenti ujumisvete kvaliteedist on halb. Viimase 40 aastaga on Euroopa ujumisvee kvaliteet paranenud märgatavalt. Merevee kvaliteet on üldjuhul parem kui siseveekogudes.

Kõige puhtama ujumisveega riik on Küpros, kus suisa 99,1 protsenti ujumisvetest vastab suurepärase kvaliteedi kriteeriumitele. Ka Austrias, Maltal, Kreekas ja Horvaatias on üle 95 protsendi ujumiskohtadest ülipuhta veega.

Eesti, kus on küll väga puhas õhk, ei saa aga kiidelda sama puhta ujumisveega. Me sörgime teiste Euroopa riikide rivi lõpus oma 63-protsendilise ülipuhta ujumisvee osakaaluga. See tähendab, et üle kolmandiku meie ujumiskohtadest kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ei vasta.

Hindamisel on arvesse võetud 54 Eesti ujumiskohta, neist 27 asub mere ääres ja 27 sisemaal.

Lisaks 63 protsendile suurepärase kvaliteediga ujumiskohale (34 randa) on 18,5 protsenti Eesti randadest (10 kohta) hea kvaliteediga. 11,1 protsenti (6 randa) sai rahuldava hinnangu ja 5,6 protsenti (3 randa) halva. Kõik halva kvaliteediga rannad asuvad mere ääres – Vana-Pärnu rand ja Raeküla rand Pärnus ning Stroomi rand Tallinnas.

Seevastu Pärnu keskrand on juba viimased neli aastat väga hea veekvaliteediga hiilanud. Mai rand sai mullu, nagu ka varasematel aastatel, kirja rahuldava taseme.

Kõigest rahuldav oli vesi ka Haapsalus Vasika holmil, Kabli rannas, Anne kanalis, Põlva paisjärves ja Maardu järves, kuigi veel aasta varem oli Maardu vesi suurepärane.

Eestist veel kehvema tulemuse tegid vaid Slovakkia, kus on 62,5 protsenti ülipuhtaid randu, ja Albaania 58,8 protsendiga. Euroopa musta lambana lõpetab nimekirja Poola, kus ülipuhta veega ujumiskohti on vaid 21,6 protsenti.

Siiski on Poola dramaatilise tulemuse selgituseks pakutud asjaolu, et proove võeti üksnes 187 rannas riigi kõigist 606 ujumiskohast. Enamik on alles värskelt ujumisrandadena arvele võetud, mistõttu ei jõutud kõigist koguda piisaval hulgal proove, et neid hinnata.

Vilets on ujumisvee kvaliteet 1,3 protsendis Euroopa veekogudes. Aastate jooksul on olukord mõnevõrra paranenud, kuid mitte ülearu kiires tempos, näiteks 2013. aastal oli viletsa kvaliteediga ujumiskohti kaks protsenti.

Ujumisvee puhtuse määramisel võetakse aluseks kahe mikrobioloogilise parameetri näidud – kolibakter ehk soolekepike ja enterokokk Kolmes ujumiskohas, mis said hinnangu "halb", oli nende bakterite hulk üle lubatud maksimumnormi, mis tähendab, et seal ujudes võib inimene saada normi ületava doosi soolehaigusi põhjustavaid baktereid.

Vee kvaliteedi viivad alla ujumisvette sattuvad heitveed põllumajandusest. Seda riski tõstavad sagedased üleujutused, mis panevad heitvee kanalisatsioonist üle äärte voolama, sattudes sedasi jõgedesse ja merre.