Valgas mälestati juuniküüditamise ohvreid

Valgas Säde pargis mälestati juuniküüditamise ohvreid. Foto: Valga vallavalitsus

Meenutamaks 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid, kogunes pühapäeval, 14. juunil Valgas Säde pargis asuva mälestusmärgi juurde ligemale kolmkümmend inimest – peamiselt need, keda 79 aasta tagune tragöödia kõige otsesemalt puudutas. Mälestussündmuse korraldas traditsiooniliselt Memento Valgamaa Ühendus.

Memento Valgamaa ühenduse juhatuse esimees Enno Kase palus mälestada juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ning asetas mälestusmärgi ette leinakimbu ühenduse ja toetajaliikmete poolt. „Nädala pärast, 21. juunil möödub 80 aastat sellest, kui korraldati „rahvarevolutsioon“, mis tegelikult tähendas, et Nõukogude Liit okupeeris Eesti ja liitis enda külge. Napilt aasta hiljem algas juuniküüditamine, mille käigus viidi poliitilistel motiividel vägivaldselt kodumaalt ära üle 10 000 inimese ning nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest,“ sõnas Kase.

„Küüditatute hulka kuulusid ka Kaitseliidu ja Isamaaliidu juhtivad tegelased, riigiametnikud, haritlased, suurmaaomanikud, vabrikute ja tehaste omanikud, kõik, keda võis eliidi hulka arvata. Nende hulgas oli ligi kolm tuhat elujõulist, tööealist meest, kellest tagasi tuli vaid viiendik, “ märkis Kase ja lisas, et Valgamaalt küüditati 363 inimest, nende hulgas 123 last. Ka Memento Valgamaa ühenduse juhi Enno Kase vanemad küüditati 1949. aastal ja ta ise on sündinud Siberis.

Kase rõhutas, kui tähtis on mäletada, aga ka mälestusi edasi anda. „Aeg möödub ja järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes mäletavad nõukogude okupatsiooni tõelist palet. Järjest vähem on neid, kes mäletavad, kuidas tunti hirmu pereliikmete pärast.“ Mäletada tuleb, sest unistus vabast Eestist hakkab kaugenema, leiab Kase. „Võib-olla hakatakse seda enesestmõistetavaks pidama ja ei peeta vajalikuks vabaduse eest seista, sest kuidas siis teisiti tõlgendad seda, et tolereeritakse mitmesugust ajalookäsitlust, et meie riigikogus on rahvaesindajaid, kes ei kirjutanud alla avaldusele, millega tauniti küüditamist. Olgem kindlad ja mäletagem neid raskeid aegu, siis võime loota, et Eesti vabadus kestab.“

Mälestuskimbud ja -korvid küüditamisohvrite mälestusmärgile olid teiste seas asetanud ka Valga vallavalitsus ja Valga militaarmuuseum.

Pühapäeval möödus 79 aastat juuniküüditamisest ning selle mälestuseks heisati leinalipud päikesetõusul, lipud langetatakse kell 22.00.