Priit Sibul: Eesti elu ei seisnud enne kriisi ega seisa ka pärast

Priit Sibul Foto: Riigikogu

Valgamaalt pärit rahvasaadik annab ülevaate parlamendi otsustest, mis mõjutavad kõigi Eesti inimeste käekäiku. Muu hulgas toob ta esile lisandunud toetused peredele ning uued digivõimalused.

Viimaste kuude jooksul on leheveergudel domineerinud uudised koroonakriisist. Meie igapäevaelu raputanud ning tundmatuseni muutnud tervise- ja majanduskriisi valguses on lihtne unustada, et uus riigikogu koosseis ja valitsus on ametis olnud veidi enam kui aasta. Kiusatus oleks selles arvamusloos keskenduda just nimelt viimaste kuude sündmustele, kuid selle käigus jääksid varju teised olulised otsused, mis on Eesti inimeste käekäiku mõjutanud. Seega loodan mõistvale suhtumisele, sest jõuan kriisiolukorrani alles selle loo lõpus.

Praeguse koalitsiooni üks ühisosadest on perekonna väärtustamine. Isamaa on igas valitsuses seadnud eesmärgiks perekondade turvatunde. Aastate jooksul oleme kehtestanud vanemahüvitise ja vanemapensioni. Kolm aastat tagasi tõstsime hüppeliselt lapsetoetusi ning lõime eraldi toetuse lasterikastele peredele. Sellest aastast hakkas kehtima täiendav 1200 euro suurune tulumaksuvabastus kolme ja enama lapsega perele. Need otsused on olnud edukad ning kolmandate laste arv on suurenenud.

Lisaks oleme vabastanud tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks. Just meie eestvedamisel sai sisse viidud ka seadusemuudatus, mis lubab aasta lõpus lapse saanud vanemal kasutada enda maksuvaba tulu senisel tasemel.

Koostöös rahvastikuministriga oleme ellu viimas veel teisigi algatusi, mis suurendavad perede turvatunnet. Üks eesmärk on hakata juba sügisest pakkuma perede tugilaenu, et vähendada kriisi mõju Eesti peredele. Perekond ja lapsed on väärtus, milleta meie ühiskond lakkaks toimimast. Seetõttu on oluline, et riik väljendaks seda ka maksusoodustuste, toetuste ja hoiakuga.

Perekond ja lapsed on väärtus, milleta meie ühiskond lakkaks toimimast. Seetõttu on oluline, et riik väljendaks seda ka maksusoodustuste, toetuste ja hoiakuga.

Rääkides Lõuna-Eestist, on võimatu jätta mainimata Eesti aktsiisipoliitikat. Paljud meist on harjunud piirikaubandusega, kuid meie maksupoliitika ei tohiks seda soodustada. Selleks, et maksutulu jääks Eestisse, langetasime eelmise aasta suvel alkoholiaktsiisi 25 protsenti. Selle otsuse tulemust on juba täna näha: lõunasuunaline piirikaubandus on märkimisväärselt vähenenud.

Selleks, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja langetada hindu koduomanikele, otsustasime kaheks aastaks langetada diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi määrasid.

Oluline otsus oli kindlasti ka pensionireformi heakskiitmine. Isamaa üks peamine valimislubadus oli teise pensionisamba reform, et anda inimestele vabadus enda raha ja säästude üle ise otsustada. Riigikogu on reformi heakskiitmiseks enda panuse andnud: tundide pikkusel maratonistungil võtsime seaduseelnõu vastu ning seda toetasid kõik koalitsioonierakondade esindajad.

President otsustas aga jätta seaduse välja kuulutamata ning Eesti inimesed peavad ootama sügisel saabuvat riigikohtu otsust. Kui riigikohus leiab, et reform on põhiseadusega kooskõlas, saavad Eesti inimesed juba 2021. aastal ise otsustada, kuidas oma vanaduspõlve kindlustada.

Lisaks oleme vastu võtnud otsuse, millega panustatakse täiendavalt eestikeelsesse õppesse meie koolides. Peale selle suurendasime täiskasvanute eesti keele õppeks ette nähtud summasid. Selle artikli kirjutamise aegu menetleb riigikogu ka eelnõud, mille vastuvõtmisel saab keeleinspektsioonist suuremate volitustega keeleamet, mille eesmärk on kaitsta ja arendada eesti keelt meie avalikus ruumis.

Need olulised otsused langetasime riigikogus koroonakriisi eel, kuid ka kriisiolukorras oleme pidanud tegema keerulisi valikuid. Seda selleks, et hoida käigus Eesti majandust ning toetada meie inimesi ja omavalitsusi. Näiteks töötukassa palgahüvitis, Kredexi käendused ettevõtetele ja investeeringutoetused omavalitsustele on ennekõike mõeldud kriisi üleelamiseks ja sellega kohanemiseks.

Palgahüvitise saajaid on praegu ligi 150 000. Ettevõtluse toetamiseks on teede korrashoidu suunatud 30 miljonit eurot, omavalitsustele uuteks investeeringuteks ligikaudu 70 miljonit eurot ning lisaks ka 15 miljonit niinimetatud viimase miili välja ehitamiseks. Viimase miili eesmärk on tuua kiire internet kõigisse Eestimaa kodudesse. Selle projekti ühed suurimad eestvedajad ja toetajad kuuluvad just Isamaa fraktsiooni.

Kriisi käigus ei ole langetatud aga ainult otsuseid, mis aitavad kriisi üle elada. Oleme kasutanud olukorda, et kiirendada ja laiendada meie digivaldkonna arengut ja e-riigi võimalusi. Üks osa sellest on mainekujunduslik. Teised Euroopa riigid nägid seda, kuidas Eesti suutis koolid sisuliselt mõnepäevase etteteatamisega viia üle distantsõppele. Tõsi, selle käigus esines tõrkeid, aga süsteem üldjoontes toimis. Lisaks oleme välisministeeriumi eestvedamisel suutnud viia ka ÜRO e-lahendustele. Suured arutelud, kohtumised ja konverentsid on toimunud just nimelt kaugsuhtluse teel.

Samuti laiendati notariaalse kaugtõestamise võimalusi. Edaspidi on võimalik tõestada näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla.

Siseriiklikult hakkame aga samuti kasutama uusi digivõimalusi. Mais võtsime vastu seaduse, mis võimaldab juriidilistel isikutel pidada edaspidi üldkoosolekuid e-lahenduste abil. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ning osanikud, aktsionärid ja liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.

Samuti laiendati notariaalse kaugtõestamise võimalusi. Edaspidi on võimalik tõestada näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla. Kaugtõestamisega toimingut võib taotleda kõigilt notaritelt – selleks ei pea pöörduma tingimata samas piirkonnas tegutseva notari poole.

Praegu ei oska veel keegi öelda, kui pikaks kujuneb kriis ning milliste tagajärgedega sellest välja tuleme. Oleme väike ja paindlik riik ning loodame, et viirus taandub sama kiiresti, kui maailm taas avaneb, et saaksime kaubad liikuma ning majanduse käima. Toetused aitavad meil kriisi üle elada ning sellest väljuda. Majanduse taaskäivitumine taastab töökohad või tekitab uued – see on ainus võimalus nii ühiskondlikuks kui perekondlikuks heaoluks.

Me kõik soovime, et taastuks normaalne elurütm. Sama soovi on tunda ka riigikogu poolt vaadatuna. Kiireloomulised kriisiabinõud on olulised, kuid normaalse elurütmi taastudes on võimalik seada esmajärjekorda ka Eesti pikaajalised eesmärgid.