N, 2.02.2023

Prangli Jaan – kolmandat põlve eestlane Läti külas

Maarius Suviste
, reporter
Prangli Jaan – kolmandat põlve eestlane Läti külas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Linnupuuris askeldav Jaan Prangel ütleb, et tegelikult toimetab talus hommikust õhtuni loomade ja lindudega tema naine. Talu ühed vaatamisväärsused on ka tuvid.
Linnupuuris askeldav Jaan Prangel ütleb, et tegelikult toimetab talus hommikust õhtuni loomade ja lindudega tema naine. Talu ühed vaatamisväärsused on ka tuvid. Foto: Arvo Meeks
  • Eesti juurtega Jānis Prangels elab piiriäärses Korneti külas esivanemate talus
  • Prangli Jaan on 25 aastat olnud piiriäärse kultuuri pühendunud vahendaja
  • Ta teeb Eestis ning Lätis giidi- ja tõlgitööd
  • Naisega räägib mees läti keeles, tütrega eesti keeles

Eesti juurtega Jānis Prangels seisab oma Mucenieki talu maal ja kiikab taamale alla orgu. «Meil on Haanja mäed ja Rõuge järved,» viipab ta käega veesilma suunas.

See on eesti keeli Kurejärv. «Öeldakse, et Rõuge on seitsme järve maa. Seepeale olen alati öelnud: aga meie kandi orus on koguni 12 järve,» ütleb mees, keda siinpool piiri kutsutakse Prangli Jaaniks.

Tal on talu ümbruses 38 hektarit maad. Keset loodust ehk kuhu ka silm ei seletaks: keset ürgset kaunist paika.

Mucenieki – eesti keeli Püttsepa – talu peremees elab Põhja-Lätis. Kohe vastu Eesti piiri, nii et Rõuge vald ja Krabi küla on talle palju lähemal kui tema kodukandi piirkonna keskus Alūksne. Asukoht Veclaicene vald, eesti keeli Vana-Laitsna, Korneti küla.

Eestis ja Lätis giidi- ja tõlgitööd tegev Prangli Jaan elab sünnitalus. See on juba tema vanaisale kuulunud talukoht.

Tütar sai nime Eesti raamatu järgi

«Lõbusalt. Huvitavalt,» vastab ta küsimusele, kuidas läheb. Kui tema käest siin-seal küsitakse, kes ta õigupoolest on, ütleb ta, et olgu siis nii: poollätlane, pooleestlane.

Jānis Prangels ehk Jaan Prangel elab Rõuge vallaga külgnevas Põhja-Läti külas, mille nimeks Korneti. Taamal tema kodu juures asuv järv, eesti keeli Kurejärv.
Jānis Prangels ehk Jaan Prangel elab Rõuge vallaga külgnevas Põhja-Läti külas, mille nimeks Korneti. Taamal tema kodu juures asuv järv, eesti keeli Kurejärv. Foto: Arvo Meeks

Kui ekskursioonidel temalt küsitakse, kes ta on, järgneb sellele säärane selgitus: «Ärge mind nii väga tõsiselt võtke – kõik need aastaarvud, kuupäevad, sest ikka võib vahepeal siia-sinna natuke eksida. Teine asi, mida ütlen: kombinatsioon on selline, et olen luterlane, olen olnud komnoor, nagu ikka nõukaaja inimene, ja pagan ka veel. See on minu taust.»

Isa kaudu eestlane ja ema kaudu lätlane Prangli Jaan on enda sõnul vanavanemate järgi tegelikult 75 protsenti eestlane. Läti koolides käinud mees rääkis omal ajal kodus isaga võru keeles. Eesti keel, too kirjakeel, tuli hiljem. Tal on Läti pass, kus sisse kirjutatud rahvus: eestlane. «Naabrid olid meil võrukeelsed, siin oli omal ajal palju võru keele oskajaid. Nüüd on neid väga väheks jäänud,» tõdeb Prangli Jaan.

Tal on talu ümbruses 38 hektarit maad. Keset loodust ehk kuhu ka silm ei seletaks: keset ürgset kaunist paika.

Ta elab oma talus koos lätlannast naise ja tütrega. Naise nimi on Ligita, 12-aastasel tütrel nimeks Kadrija, eestikeeli Kadri. Laps sai nime Eesti teose järgi.

Lugu seesugune, et ema-isa leppisid kokku, et lapse nimi olgu säärane, mis sobib nii siin- kui sealpool piiri. Kuna naine oli nooruses lugenud läti keelde tõlgitud Silvia Rannamaa noorteraamatut «Kadri», mis läti keeli pealkirjaga «Kadrija», siis nii jäigi. «Mis mul sai selle vastu olla – mitte midagi. Ilus nimi,» sõnab isa.

Jaan Prangel ütleb, et üle kõige meeldib talle giidi- ja tõlgitöö, eriti just viimane.
Jaan Prangel ütleb, et üle kõige meeldib talle giidi- ja tõlgitöö, eriti just viimane. Foto: Arvo Meeks

Tütar käib Alūksne gümnaasiumis. See asub kodutalust ligi 30 kilomeetri kaugusel, kooli viib ja toob liinibuss. Isa näeb, et kui vähegi võimalik, võiks tütar kunagi edasi õppida Tartu Ülikoolis. «Jah, on küll nii – muidugi tahan,» vastab isa küsimusele, kas ta soovib tütrest eestlast kasvatada. «Elame-näeme.»

Naine toimetab lindude ja loomadega

Ligita tegeleb talus lindude ja loomadega. Oi, kui palju neid seal on! Kitsed, lambad, kuked-kanad, haned, tuvid ja paljud teised elulised vaatamisväärsused. «See on naise hobi. Talle meeldivad loomad ja linnud,» teatab Prangli Jaan taluõuel seistes. «Kui oleks rohkem raha, oleks siin terve loomaaed.»

Kameruni lambad ehk ühed vaatamisväärsused Mucenieki talu õuel.
Kameruni lambad ehk ühed vaatamisväärsused Mucenieki talu õuel. Foto: Arvo Meeks

Peremees ise toob lätlased Eestisse ja viib eestlased Lätti. Õigemini, nagu öeldud, teeb giidi- ja tõlgitööd. Järgmised seesugused töösõidud on tulemas suve keskpaiku.

«Tegelikult giiditöö ei ole see kõige kergem töö. Suuline tõlkimine – oi, kuidas see mulle meeldib. Söödetakse, kuhugi viiakse-tuuakse. Mul ainult peaasi, et tekst oleks õige,» muigab ta.

Mida te lätlastele Eestis näitate? «Ikkagi tervet Eestit. Sõidame riigi läbi,» lausub ta. «Kõige esimene asi on, et küsin: kui mitu päeva ja kui palju teil raha on? Kui raha ei ole, sõidame Suurele Munamäele. Kui on natuke rohkem raha, siis juba Tartusse. Kui on veel rohkem, siis Põhja-Eestisse. Kui on veelgi rohkem, teeme kolmepäevase Saaremaa reisi.»

«Jah, on küll nii – muidugi tahan,» vastab isa küsimusele, kas ta soovib tütrest eestlast kasvatada.

Küsimusele, mille üle lätlased enim üllatuvad ja imestuvad, vastab giid, et kõige rohkem vahest Ida-Virumaa üle. Kõik need pankrannikud, kaevandused, tuhamäed. Ei teatud ega kujutatud ettegi, et nii võib olla. Nii mõnigi lätlane on talle öelnud, et umbkaudu 300 kilomeetrit eemal on hoopis teine maailm.

Küsimus, kus on elu parem, kas Eestis või Lätis, viib ta esmalt mõttesse. «Seda krõbisevat on rohkem ikka Eestis,» ütleb ta ja hõõrub sõrmi üksteise vastu.

Suur tunnustus tuli üllatusena

Millises keeles on nii-öelda ilusamad vandesõnad – eesti või läti omas? «No vandumine on vajadusel ikka vene keeles,» muigab ta. Ja jätkab lõbusalt ning naljasoonel: «Kui vaja natuke koertega riielda, teen seda eesti keeles – kuidagi peab ju keelt elus hoidma.»

Aga mis keeles mõtlete? «Kui Eesti keskkonnas rohkem olnud, hakkan iseendaga rääkima eesti keeles. Aga vahel räägin endaga ka inglise keeles,» muigab Prangli Jaan, kes naisega räägib läti ja tütrega eesti keeles.

Korraga tõuseb ta toolilt püsti ja toob kapiriiulilt lagedale aukirja. Nimelt sai ta Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aastapreemia 2018 laureaadiks – ta on Eesti-Läti piiriäärse kultuuri pühendunud vahendaja.

Suur tunnustus: Eesti-Läti piiriäärse kultuuri pühendunud vahendaja sai Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aasta­preemia.
Suur tunnustus: Eesti-Läti piiriäärse kultuuri pühendunud vahendaja sai Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aasta­preemia. Foto: Arvo Meeks

«Seda ma küll ei uskunud ega osanud oodata. Mõtlesin, et on nominatsioon, aga et kohe niimoodi... See oli ootamatu üllatus,» silmab ta tunnustust. Pühendunud on ta tõesti. «Just tänavu saab täis veerand sajandit seda tööd tehtud. Alustasin 1995.»

Ja koroonast me pikalt ei rääkinudki. Teadlikult. Küll aga märgib ta, et nende külas on elu kulgenud rahulikult ja endist viisi. Ning piiride taasavamise aegu käis ta Lätist Eesti kaudu Soome metsa istutamas.

Eelseisval jaanipäeval on Jānis Prangels kodus pere ringis. «Võib-olla nädala lõpus käin veel paar päeva Eestis, aga siis koju tagasi,» ütleb ta ja lisab, et oma talus on ka palju tööd teha. Küttepuid ta ühel päeval lõhkus, vaja veel trimmerdada ja muud sada asja teha.

Jaanipäevaks tammepärg ja köömnesõir

«Mida ma teen tavaliselt jaaniööl? Lülitan telefoni välja! Muidu tuttavad eestlased hakkavad mulle kesköö paiku helistama: Jaan, me tuleme Lätti, tahame korralikku jaanipidu! Teatakse, et Lätis on kõvad jaanipeod,» räägib ta naljaga pooleks. Aga eks sealgi on nii mõneski kohas nõnda, et kui kauaoodatud folklooriansambel kell 21 või 22 lõpetab, tuleb järgmisena esitamisele diskotümps.

«Lätlased võtavad jaanipäeva tõsisemalt kui eestlased,» lisab ta. «On rohkem traditsioonide keskne. Rohkem ehitakse, kaunistatakse, tehakse pärgi, just tammepärgi.»

Miks tammepärg – sest see on traditsioon. Näitab, et oled jõuline ja tugev nagu tamm. Lätis on nii, et meeste puu on tamm ja naiste puu on pärn.

«Meie talu juures on tammed olemas. Vaadatakse madalamad tammeoksad ja pärg saabki tehtud. Oma elus olen jaanipäeval tammepärja saanud mitmel korral. Kui palju täpselt, ei oskagi öelda,» seletab ta.

Eesti juurtega Läti külaelanik räägib, et sel päeval mängitakse Lätis palju rahvalikku muusikat. «Lätis on palju just jaanipäevaks tehtud laule. Neid hakatakse eri kohtades mängima juba peaaegu kuu aega varem – valmistutakse nagu jõuludeks.»

Traditsioon on ka jaanisõir ehk köömnesõir. Seda tehakse nii et jagub ja süüakse nii et kohe on söödud.

Tema sõnul on erinevus naabriga ka selles, et Eesti võidupüha on koos jaanipäevaga. Ning sestap võibki olla raske eristada, kus lõpeb üks ja algab teine või millal üks läheb teiseks üle.

Järveäärsel puhkemaja terrassil istuv Jānis Prangels tunnistab, et küll on hea, vaikne ja rahulik tema kodukandis.
Järveäärsel puhkemaja terrassil istuv Jānis Prangels tunnistab, et küll on hea, vaikne ja rahulik tema kodukandis. Foto: Arvo Meeks

Vaatab ja kuulab Eesti saateid

Oma kodutalus vaatab Prangli Jaan vabalevist ETV ja ETV2 saateid ning kuulab Eesti raadiot. «Kuulan raadiot vähe ja kui üldse, siis ainult Eesti oma,» ütleb ta.

Naine vaatab tal Läti telekanaleid. «Õnneks on nii, et naine ärkab kella nelja-viie paiku ning «Aktuaalse kaamera» ajaks ta juba magab. Vanasti, kui tütar oli väike ja vara magama läks, oli nii hea, et juba poole üheksa paiku õhtul oli teleripult minu käes ja vaatasin Eesti kanaleid. Aga nüüd tütar suurem, kauem üleval ning vaatab ka oma filme ja saateid,» räägib pereisa.

Märksõnad
Tagasi üles