«Eks kliendid on ka kurtnud, et vana hea rada ei ole enam nii metsane, nagu ta kunagi oli,» tõdes 14 kilomeetri pikkust Kekkose matkarada hooldava Tehvandi spordikeskus juhatuse liige Kristjan Karis. «See on meie hooldada, natuke sarnaselt Tartu maratoni rajale. Suur osa rajast kuulub eraomanikele, aga kõige suurem osa on RMK oma.»

Pärast seda kui 2016. aastal muudetud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kirjutati sisse ka teatud tingimustel lageraie tegemise võimalus looduspargis, on ka Kekkose raja ümbrusest hakatud tasapisi metsa maha võtma. «Laias laastus pool või natuke rohkem on rada riigimetsas ja seal on kehtestatud selline kord, et raiuda ei saa,» ütles keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus. «Teine pool, mis on eraomandis, on valdavalt piiranguvööndis. Seal on metsa majandamine igati lubatud.»

Neli kinnistut lagedaks

Kokku on Kekkose rajaga kokku puutuvatel kinnistutel viimase kolme ja poole aasta jooksul, mil lageraied on lubatud, võetud Evestuse andmeil mets lagedaks neljal kinnistul. See on matkatee umbes 1,3 kilomeetril muutnud metsarajast nii-öelda raiesmiku rajaks.

«Sel aastal Kekkose raja ääres lageraieid planeeritud ei ole,» lisas Evestus. «Peamiselt on plaanis sanitaarraie ja lisaks on raied kahel elamumaal Pülme järve ääres.» Kuna aga elamumaal metsaseadus ei kehti, on nendegi puhul sisuliselt tegemist lageraiega.

«Eks inimestele tundub alguses võõras, et kusagil on raiutud,» rääkis Evestus. «Tükk aega olid lageraied keelatud ja nüüd on mets paljudes kohtades juba nii vana, et saabki lageraiet teha. Kaitse-eeskirja järgi on kõik korras. Aga inimesed ootavad võib-olla rohkem, et kui nad siin matkarajale lähevad, siis seal ääres midagi ei toimu.»

Sanitaarraie nagu lageraie

Käärikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusel Karuvärava juures näeb 11,98 hektari suurusel kinnistul tänavu läbi viidud sanitaarraie välja pigem lageraiena.

«Üsna palju on tehtud sanitaarraiet, aga metsa olukord oli metsamajanduslikult nii halb, et see jätab tihti lageraie mulje,» sõnas Evestus. Kokku võib matkaraja ümbruses olla seetõttu lagedaks jäänud kinnistuid viis-kuus tükki.

Kui nii edasi läheb, kas pole hirmu, et pool Kekkose rajast raiutaksegi lagedaks? «Seda hirmu pole,» vastas Evestus. «Sarapuu kasvab kahe-kolme aastaga ja rajaümbrus on jälle selline tihe, eriti suvel. Loodame, et omanikud majandavad metsa heaperemehelikult ja istutavad puid, et tuleks jälle metsa moodi mets.»

Midagi kõigile

Kui Kekkose raja ümbrus on muutumises, siis raja trajektoor on Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni 1964. aasta märtsikuisest visiidist Käärikule ja siin tehtud 17 kilomeetri pikkusest matkast jäänud suuresti samaks. «Seal on mõned kaared juurde tulnud, mõned vähemaks läinud, aga üldiselt on see ikka 14 kilomeetrit olnud,» kinnitas Kristjan Karis.

Puude raiumine raja ümber võib küll harjumuspärast keskkonda muuta, kuid muutunud on see Karise sõnul varemgi. «Küll see mets tagasi kasvab. Aegade jooksul on see rada oluliselt rohkem ilmet muutnud kui praegu,» lausus ta.

Kekkose rajal korraldatakse suusa- ja jooksuvõistlusi, kuid eelkõige on see armastatud matkarada nii Kääriku spordikeskuses treenivatele sportlastele kui harrastajatele. «Laagri jooksul tuleb vähemalt ühel korral Kekkose rada läbi teha ja Seinamäkke üles joosta,» rääkis Karis. «Rada on huvitav: ronib Harimäele üles. Päris Tehvandi tõusud ei ole, aga harrastajale keskmisest raskem. Selles mõttes ka hea, et alguses tõused ja pärast laskud alla.»