Valgamaal Kääriku ümbruse metsade vahel looklev legendaarne Kekkose matkarada on viimastel aastatel hakanud jupiti lageda kätte jääma. Pärast lageraie lubamist Otepää looduspargis on nii mõnigi rajaäärse metsatuka omanik seda võimalust kasutanud või on sanitaarraiest sisuliselt kujunenud lageraie.
«Eks kliendid on ka kurtnud, et vana hea rada ei ole enam nii metsane, nagu ta kunagi oli,» tõdes 14 kilomeetri pikkust Kekkose matkarada hooldava Tehvandi spordikeskus juhatuse liige Kristjan Karis. «See on meie hooldada, natuke sarnaselt Tartu maratoni rajale. Suur osa rajast kuulub eraomanikele, aga kõige suurem osa on RMK oma.»
Pärast seda kui 2016. aastal muudetud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kirjutati sisse ka teatud tingimustel lageraie tegemise võimalus looduspargis, on ka Kekkose raja ümbrusest hakatud tasapisi metsa maha võtma. «Laias laastus pool või natuke rohkem on rada riigimetsas ja seal on kehtestatud selline kord, et raiuda ei saa,» ütles keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus. «Teine pool, mis on eraomandis, on valdavalt piiranguvööndis. Seal on metsa majandamine igati lubatud.»

Neli kinnistut lagedaks
Kokku on Kekkose rajaga kokku puutuvatel kinnistutel viimase kolme ja poole aasta jooksul, mil lageraied on lubatud, võetud Evestuse andmeil mets lagedaks neljal kinnistul. See on matkatee umbes 1,3 kilomeetril muutnud metsarajast nii-öelda raiesmiku rajaks.
«Sel aastal Kekkose raja ääres lageraieid planeeritud ei ole,» lisas Evestus. «Peamiselt on plaanis sanitaarraie ja lisaks on raied kahel elamumaal Pülme järve ääres.» Kuna aga elamumaal metsaseadus ei kehti, on nendegi puhul sisuliselt tegemist lageraiega.

«Eks inimestele tundub alguses võõras, et kusagil on raiutud,» rääkis Evestus. «Tükk aega olid lageraied keelatud ja nüüd on mets paljudes kohtades juba nii vana, et saabki lageraiet teha. Kaitse-eeskirja järgi on kõik korras. Aga inimesed ootavad võib-olla rohkem, et kui nad siin matkarajale lähevad, siis seal ääres midagi ei toimu.»