N, 2.02.2023
Metsaraied haukavad tükke legendaarsest matkarajast
Kekkose rajal matkajad on kurtnud, et kohati on ümbrus tundmatuseni muutunud. Foto: Arvo Meeks / LEPM
Metsaraied haukavad tükke legendaarsest matkarajast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8

Valgamaal Kääriku ümbruse metsade vahel looklev legendaarne Kekkose matkarada on viimastel aastatel hakanud jupiti lageda kätte jääma. Pärast lageraie lubamist Otepää looduspargis on nii mõnigi rajaäärse metsatuka omanik seda võimalust kasutanud või on sanitaarraiest sisuliselt kujunenud lageraie.

«Eks kliendid on ka kurtnud, et vana hea rada ei ole enam nii metsane, nagu ta kunagi oli,» tõdes 14 kilomeetri pikkust Kekkose matkarada hooldava Tehvandi spordikeskus juhatuse liige Kristjan Karis. «See on meie hooldada, natuke sarnaselt Tartu maratoni rajale. Suur osa rajast kuulub eraomanikele, aga kõige suurem osa on RMK oma.»

Pärast seda kui 2016. aastal muudetud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kirjutati sisse ka teatud tingimustel lageraie tegemise võimalus looduspargis, on ka Kekkose raja ümbrusest hakatud tasapisi metsa maha võtma. «Laias laastus pool või natuke rohkem on rada riigimetsas ja seal on kehtestatud selline kord, et raiuda ei saa,» ütles keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus. «Teine pool, mis on eraomandis, on valdavalt piiranguvööndis. Seal on metsa majandamine igati lubatud.»

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus.
Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Neli kinnistut lagedaks

Kokku on Kekkose rajaga kokku puutuvatel kinnistutel viimase kolme ja poole aasta jooksul, mil lageraied on lubatud, võetud Evestuse andmeil mets lagedaks neljal kinnistul. See on matkatee umbes 1,3 kilomeetril muutnud metsarajast nii-öelda raiesmiku rajaks.

«Sel aastal Kekkose raja ääres lageraieid planeeritud ei ole,» lisas Evestus. «Peamiselt on plaanis sanitaarraie ja lisaks on raied kahel elamumaal Pülme järve ääres.» Kuna aga elamumaal metsaseadus ei kehti, on nendegi puhul sisuliselt tegemist lageraiega.

Raiutud metsaalad matkaraja alguses, Kekkose suusastaadioni lähedal.
Raiutud metsaalad matkaraja alguses, Kekkose suusastaadioni lähedal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Eks inimestele tundub alguses võõras, et kusagil on raiutud,» rääkis Evestus. «Tükk aega olid lageraied keelatud ja nüüd on mets paljudes kohtades juba nii vana, et saabki lageraiet teha. Kaitse-eeskirja järgi on kõik korras. Aga inimesed ootavad võib-olla rohkem, et kui nad siin matkarajale lähevad, siis seal ääres midagi ei toimu.»

Sanitaarraie nagu lageraie

Käärikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusel Karuvärava juures näeb 11,98 hektari suurusel kinnistul tänavu läbi viidud sanitaarraie välja pigem lageraiena.

Mõnes kohas on sanitaarraie sedavõrd põhjalik olnud, et jätab lageraie mulje.
Mõnes kohas on sanitaarraie sedavõrd põhjalik olnud, et jätab lageraie mulje. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Üsna palju on tehtud sanitaarraiet, aga metsa olukord oli metsamajanduslikult nii halb, et see jätab tihti lageraie mulje,» sõnas Evestus. Kokku võib matkaraja ümbruses olla seetõttu lagedaks jäänud kinnistuid viis-kuus tükki.

Kui nii edasi läheb, kas pole hirmu, et pool Kekkose rajast raiutaksegi lagedaks? «Seda hirmu pole,» vastas Evestus. «Sarapuu kasvab kahe-kolme aastaga ja rajaümbrus on jälle selline tihe, eriti suvel. Loodame, et omanikud majandavad metsa heaperemehelikult ja istutavad puid, et tuleks jälle metsa moodi mets.»

Midagi kõigile

Kui Kekkose raja ümbrus on muutumises, siis raja trajektoor on Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni 1964. aasta märtsikuisest visiidist Käärikule ja siin tehtud 17 kilomeetri pikkusest matkast jäänud suuresti samaks. «Seal on mõned kaared juurde tulnud, mõned vähemaks läinud, aga üldiselt on see ikka 14 kilomeetrit olnud,» kinnitas Kristjan Karis.

Kekkose 14 kilomeetri pikkune matkarada on üks Kääriku kandi põnevamaid liikumisteid.
Kekkose 14 kilomeetri pikkune matkarada on üks Kääriku kandi põnevamaid liikumisteid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Puude raiumine raja ümber võib küll harjumuspärast keskkonda muuta, kuid muutunud on see Karise sõnul varemgi. «Küll see mets tagasi kasvab. Aegade jooksul on see rada oluliselt rohkem ilmet muutnud kui praegu,» lausus ta.

Kekkose rajal korraldatakse suusa- ja jooksuvõistlusi, kuid eelkõige on see armastatud matkarada nii Kääriku spordikeskuses treenivatele sportlastele kui harrastajatele. «Laagri jooksul tuleb vähemalt ühel korral Kekkose rada läbi teha ja Seinamäkke üles joosta,» rääkis Karis. «Rada on huvitav: ronib Harimäele üles. Päris Tehvandi tõusud ei ole, aga harrastajale keskmisest raskem. Selles mõttes ka hea, et alguses tõused ja pärast laskud alla.»

Metsa majandamine on looduspargi piiranguvööndis lubatud.
Metsa majandamine on looduspargi piiranguvööndis lubatud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

 

Metsa majandamine Otepää looduspargis

Metsa majandamine on lubatud piiranguvööndites, kus teatud tingimustel võib teha uuendus-, lage- ja turberaiet.

Lageraie on looduspargi valitseja nõusolekul lubatud juhul, kui raielangi suurus on kuni 1,2 hektarit, keskmine vanus männienamusega puistutes on suurem kui 100 aastat, kuuseenamusega puistutes üle 90 aasta, kase puhul 70 ja haavaenamusega samuti suurem kui 70 aastat.

Turberaie on lubatud Pühajärve, Neitsijärve ja Alevi piiranguvööndis kuni 1,2 hektari suuruse langina, mujal kuni viie hektari suuruse langina.

Raiete tegemisel metsamaal, välja arvatud hall-lepikutes, tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

Uuendusraie on lubatud hall-lepikutes, kuid keelatud pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnaenamusega puistutes.

Allikas: Otepää looduspargi kaitse-eeskiri

Kekkose 14 kilomeetri pikkune matkarada on üks Kääriku kandi põnevamaid liikumisteid.
Kekkose 14 kilomeetri pikkune matkarada on üks Kääriku kandi põnevamaid liikumisteid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

 

KEKKOSE RADA

Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose järgi, kes külastas 1964. aasta märtsis toimunud legendaarse Eesti-visiidi ajal Käärikut. Seal matkas president 17 kilomeetri pikkusel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku spordibaasis kehakultuuriteaduskonna üliõpilastega.

Käärikult algav Kekkose rada suundub peale Harimäge Sangaste metsa – nii kutsutakse Harimäe ja Restu vahele jäävat suurt metsamassiivi, mille suurejooneline mõhnastik on kujunenud viimase mandrijää taganemise ajal.

Hiiglaslikud jääpangad jätsid aastasadade jooksul sulades endast järele sadu seljandikke, lohke ja lohukesi. Neist tuntumad on Suur ja Väike Hirveauk, Alpiaas, Karukauss, Suur ja Väike Hirvehari ning hulk kõrgemaid künkaid.

Sangaste mets on elupaigaks imetajatest põdrale, mägrale, metskitsele, siia ulatub ka pruunkaru kodupiirkond. Lindudest sobib see metsaala kanakullile, händkakule, musträhnile ja paljudele teistele väiksematele värvulistele.

Allikas: Otepää looduspark

Märksõnad
Tagasi üles