Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer

Sada päeva vallavanemana: töövilju maitseme sügisel

Copy
Ester Karuse
Ester Karuse Foto: Arvo Meeks

See oli ilmselt saatuslik kokkusattumus, et Valga vallavanemaks valiti mind kõige sügavama kriisi tipus: täpselt samal päeval, 13. märtsil, mil vabariigi valitsus kinnitas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud eriolukorra abinõud. Seega asus uus vallavalitsus ametisse täiesti enneolematus olukorras, millega tuli end ülikiirelt kurssi viia ja ruttu tegutseda – pea ees vette hüpata ja ujuma hakata.

Arusaadavalt puudutas eriolukorraga kaasnev ajutine piirisulgemine piirilinna Valgat väga otseselt ja üsna valusalt. Seetõttu tuli ühe esimese sammuna esitada peaminister Jüri Ratasele kui eriolukorra juhile palve võimaldada Valga-Valka piiri ületuseks eriluba. Seda oli vältimatult vaja mõlemalt poolt piiri ületavate töötajate jaoks, et olulised tööandjatest ettevõtted suudaksid säilitada raskel ajal töövõime ega kannaks korvamatut kahju.

Õnneks saatis meie ettevõtmist edu ja Valga elanikele hakkas kehtima erand. Ometigi oli vallavalitsuse tegevus nii või teisiti seotud piiriületusega, olgu selleks siis inimeste nimekirjad, taotlused või midagi muud. Vestlesin isiklikult paljude murelike elanikega ja vastasin nende küsimustele.

Niisiis tähendas kriisi puhkemine vallavanemale vajadust otsesuhtluseks ettevõtjate ja asutustega – tööalast võimalust kiirendatud korras ametisse sisse elada, kui nii võib väljenduda. Suhtlesime pidevalt politsei- ja piirivalveameti, terviseameti, Valga haigla ja teiste ametkondadega ning pidasime iga päev kriisikomisjoni koosolekuid. Omavalitsuse ülesanne oli kontrollida piirangutest kinnipidamist, nagu näiteks koolide sulgemine. Tuli hoida kõigel silma peal, tavapärasem töörütm hakkas taastuma alles mai keskpaigast.

Ise oleksin küll soovinud kriitikutelt mitte iga hinna eest vigade otsimist, vaid pigem mõistvamat suhtumist ja isegi ühtset tegutsemist sel erakorralisel perioodil.

Mõistagi ei jäänud sel keerulisel ajal elu päris seisma. Peaminister Ratas tegi välk­visiidi, saabudes helikopteriga Valga piiripunktidesse kohe eriolukorra alguses, et veenduda piiriületuse toimimises. President Kersti Kaljulaid külastas Valgat aga hiljaaegu ja võis oma silmaga näha linna uuemaid arendusi nagu Kuperjanovi 12 asuv niinimetatud lõvidega maja ja keskväljak, mille ümbrus vajab omakorda edasist väljaehitust.

Riigipea visiit oli teretulnud ka seetõttu, et saime üheskoos Valka ringkonnaduuma esimehe Vents Armands Krauklisega arutada edasist piirilinnade koostööd. Suhtlemine Valka juhtidega on neil päevil olnud mõistetavatel põhjustel iseäranis intensiivne.

Kui otsida viirusest põhjustatud kriisist midagi kasulikku, siis töökorralduse paratamatu seisaku ajal leidus ka aega mõelda tulevikule ja pidada plaane. Ühtlasi sai lõplikult selgeks, et omavalitsuses võtab kõik tunduvalt kauem aega kui eraettevõtluses. Näiteks võib suuremate projektide hankesse jõudmine võtta reaalselt aega vähemalt pool aastat.

Tuleb järgida kõiki vastavaid toiminguid ja protseduure, seega on vaja varuda kannatust, kuna otsustusprotsess lihtsalt on selline. Pealegi ei olnud meil teist võimalust, kui lähtuda eelmise valitsuse kinnitatud eelarvest ja struktuurist, mis seadis tegevusele teatud piirid.

Siinkohal ei saa ilmselt mööda minna kriitikast, mis ei ole kõige meeldivam. Kindlasti on kõik lugejad kuulnud heast tavast anda uuele valitsusele sada kriitikavaba päeva.

Aasta tagasi ütles president Kaljulaid, et kuna sellest tavast enam ammu kinni ei peeta, võiks nüüd võtta 100 vihavaba päeva. Kas oli ehk liiga naiivne eeldada, et Valga vallavalitsusele antaks need sada päeva kas siis kriitika- või vihavabalt? Eriti just arvestades eriolukorda ja üldist teadmatuse õhkkonda.

Ise oleksin küll soovinud kriitikutelt mitte iga hinna eest vigade otsimist, vaid pigem mõistvamat suhtumist ja isegi ühtset tegutsemist sel erakorralisel perioodil. Kahju küll, kuid seda paraku ei juhtunud, aga eks elame edasi ja oleme suure kogemuse võrra rikkamad. Teatavasti on valda juhtimas noor ja värske meeskond koos küpsema elu- ja töökogemusega inimestega. Selline kooslus on igati õige ja omavaheline meeskonnatöö toimib hästi.

Loodan, et nüüd suudame kõik koos kodurahust kinni pidada ja usaldamatuse õhutamisest üle saada.

Olen kindlalt seda meelt, et kasutada tuleb avatud käitumismudelit kõiges, mis puudutab valla juhtimist. Tajun selgesti, et valla elanikud on väsinud vastasseisudest ja võimumängudest, mis on kestnud pea kolme aasta vältel. Nad ootavad selle asemel vallavalitsuse ja volikogu vahel elementaarset koostööd.

Pahandused kanduvad ju kaugemalegi ja rikuvad valla mainet. Sellest on juttu olnud varemgi. Loodan, et nüüd suudame kõik koos kodurahust kinni pidada ja usaldamatuse õhutamisest üle saada.

Valga vallas on käimas paljud investeeringud, kuid kirjeldatud põhjustel saame oma töövilju maitsma hakata mitte varem kui sügisel.

Siiski saab juba praegu välja tuua paar saavutust. Nimelt oleme korda tegemas bussipeatusi ja spordiväljakuid, plaan on rajada koerte jalutusväljak ning laiendada Pedeli-äärset terviserada.

Samuti algab peagi Pika tänava ja Tartu maantee ringristmiku ümberehitus. See objekt on minu hinnangul eriti oluline, kuna tegu on linna ühe nii-öelda visiitkaardiga, sest selle ristmiku kaudu sisenetakse Valga linna nii Pärnu, Viljandi kui ka Tartu suunalt. Kui aastaid riivas see ala silma oma plastikpiiretega, siis nüüd saab ristmik nüüdisaegse lahenduse ja ilme.

Eks igas halvas asjas võib leida midagi head. Möödunud kriisiperiood tõi kaasa Eesti valitsuse otsuse eraldada omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit eurot, millega leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust. Nüüdseks on selgunud toetuse suurus Valga vallale ja see on 1,6 miljonit eurot. Mõistagi on lisaraha saamine väga tervitatav ja kulub marjaks ära. Näiteks teedeehituseks on eraldatud 484 000 eurot.

Praegu käibki põhitöö selle ümber, kuidas summasid võimalikult otstarbekalt rakendada ja vallale kasu tuua ning elu paremaks muuta.

Vallavalitsus jätkab suvel oma tööd usinalt – ikka selleks, et esimesed käegakatsutavad viljad juba sügiseks valmiksid.

Tagasi üles