R, 9.12.2022

Haanja spordiradu ootavad ees muutused

Madis Perli
, suvereporter
Haanja spordiradu ootavad ees muutused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Anti Saarepuu on sihtasutust Haanjamaa Sport eest vedanud üle aasta.
Anti Saarepuu on sihtasutust Haanjamaa Sport eest vedanud üle aasta. Foto: Madis Perli

Endine murdmaasuusataja Anti Saarepuu pööras elus uue lehekülje pärast möödunud aastal Austrias Seefeldis lahvatanud dopinguskandaali, mil tuli välja, et tema hoolealune Karel Tammjärv oli patustanud keelatud ainetega. Nüüd on Saarepuu tegutsenud sihtasutuse Haanjamaa Sport juhina ning teinud ettevalmistusi suurteks arendustöödeks.

Haanja spordikeskusesse on plaanis ehitada kahekilomeetrine rollerirada, kunstlume tootmise väljak ja pumbajaam. Kui kaugel nende rajamisega olete?

Lootsime juuni alguses töödega pihta hakata. Kui aga hange välja kuulutati, oli kümne päeva jooksul õigus esitada vaidlus ja seda ka tehti. Nüüd see protsess käib. Praegu otsustati, et vaidlus ei olnud õigustatud, aga see on võimalik omakorda edasi kaevata. Eks juuli alguseks on pilt selgem. Millal ehitusega alustada saame, on praegu raske öelda. Kui uuesti ei vaidlustata, saame juulis töödega pihta hakata. Valmis peaksid need saama 2021. aasta jaanuari esimeses pooles, nii et ehitajal läheb kibekiireks.

Mida need investeeringud juurde annavad?

Näiteks kunstlume tootmise on seni väga algeline olnud: veame voolikuid, pumplat. Aga kui tuleb kahekilomeetrine ring ja sinna maa sisse veetrass ning iga paarisaja meetri tagant hüdrandid, teeb see lumetootmise palju lihtsamaks. Annab meile tohutu võimsuse juurde ja siis saame need vähesed külmakraadiga päevad ära kasutada.

Kas see toob Haanjasse rohkem inimesi treenima?

Kindlasti. Seda on paljud öelnud – mitte ainult Eesti spordiklubid, vaid ka mujalt maailmast tulnud grupid, kes on Haanjas käinud –, et miinus on rolleriraja puudumine. Meil küll on Haanja–Kurgjärve kergliiklustee, aga suvel on see täiesti ülerahvastatud ja liiklejatele ohtlik. Üks sõidab rullidega, teine jalgrattaga, kolmas kõnnib... Meil on vaja ikkagi korralikku rollerirada. Usun ja loodan, et see saab peagi teoks.

Olete töötanud Haanja spordikeskuses juba aasta. Mida on siin selle aja jooksul ära tehtud?

Esimene pauk oli muidugi, et talvel ei olnud lund, aga Haanjas sai siiski suusatada rohkem kui mujal. Korraks viskas meil loodusliku lume ka maha. Aga eks eelmisel aastal tuli kohe hakata selle suurprojektiga tegelema. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegi pumbajaama ja kunstlumeväljaku alal võsaraie ära – see oli juba suur töö.

Samamoodi sai tehtud stardiala laiendus, et saaks pikendada Haanjas B-kategooria litsentsi ehk korraldada rahvusvahelisi võistlusi, välja arvatud maailmameistrivõistlused ja maailmakarikasarja etapp, mis nõuavad kõrgemat ehk A-litsentsi. Nii imelik, kui see ka ei tundu, aga Haanjas jäi lihtsalt kahekilomeetri ringist puudu. Kuid muud ringid annavad need tõusumeetrid välja, mida rahvusvaheline laskesuusaföderatsioon IBU on ette märkinud. Siis saigi uus tõus tehtud kahekilomeetrise peale. Rullirada sinna ei tule, aga talvel saab sinna suusaraja teha.

Näiteks Kesk-Euroopa riikides on iga taluomanik väga õnnelik, kui tema maja ees saab suusad alla panna, aga meil on kuidagi teistpidi.

Võrreldes Otepääl asuva Tehvandiga on mastaabid teised. Tehvandi on tippspordikeskus ja riigi sihtasutus. Meie oleme omavalitsuse hallata, aga kõik need IBU Cupid ja nagu meil ka IBU juunior Cup tuleb – neid võistlusi on meil võimalik taotleda.

Muid igapäevatoimetusi on samuti rohkelt. Kui siia tulin, oli alguses paras segadus. Tuli endale kõik asjad selgeks teha, mis kellelegi kuulub – kõik need maa-asjad ja inventar. Lisaks külvas segadust asjaolu, et kui varem oli Haanja vald, siis nüüd kuulub see Rõuge valda. Asjaajamist on hästi palju, ühtegi puhkepäeva ei ole veel tänaseks võtta saanud. Suveks on küll plaanitud puhkus, aga kui tööd käima lähevad, eks siis näis, mis puhkusega saab.

Kuidas töökätega lood on?

Keeruline. Sihtasutuse all on üks tööline ehk rajameister. Tema rassis siin ka terve talve. Lumepuudus ei loe, igasuguseid muid asju on teha. Ta teebki kõike: rajad, hooldused, traktorite hooldused – väga hea töömees. Nüüd juunis tuleb ka endal radu niita ja trimmerdada, isegi nädalavahetusel. Samuti on suvel vaja võsa raiuda, mis raja peale kasvab. Praegu tuleb rajameistrile puhkust anda, et ta talveks kosuks.

Hea, et see üks töömees on, aga ütlen ausalt, et olukord on keeruline. Tööd on rohkem kui meil töökäsi.

Mis on suusaradade tegemisel kõige keerulisem?

Meil oli mõte tuua suusatrass võimalikult Haanja keskuse lähedale, et saaks kohe põhiradadele sõita, aga siin on üks miinus: eramaa omanikud. Paljud ei taha meid oma maale lasta ning oleme radu pidanud ümber tegema ja maratonirajast ma üldse ei taha rääkida.

Eks see on keeruline probleem. Olen käinud paljudes spordikeskustes ja näiteks Kesk-Euroopa riikides on iga talu väga õnnelik, kui tema maja ees saab suusad alla panna, aga meil on kuidagi teistpidi. Muidugi on meil ka väga mõistvaid inimesi, et andke ainult tulla ja tehke, aga miks mõni ei taha – see on hea küsimus. See on tema maa ja tema otsus. Nad ei selgita, aga mis meil ikka teha, see on maaomaniku õigus.

Treeneritööd ei igatse?

Eks natuke ikka, aga nüüd treenin kaks korda nädalas Antsla noori, nii et päris ilma treeneritööta ei saa.

Kas on ka midagi, mille pärast eriti südant valutate?

Süda valutab ikka kõige rohkem selle suurprojekti pärast. Kui näeks, kuidas ehitus käima läheb, langeks kivi südamelt. Siin on Euroopa Liidu raha taga, nii et kõik tuleb teha korrektselt, nagu seadus nõuab. On loomulik, et hankeid vaidlustatakse. See protsess lihtsalt tuleb läbi teha. Aga kurb on see, et aega jääb väheks.

Märksõnad
Tagasi üles