Sisukord
Paberleht
Postimees

Heljo Pikhof: alusharidus tuleb priiks teha

3 min lugemist
Heljo Pikhof FOTO: Margus Ansu

Sotsiaaldemokraadid soovivad vabastada vanemad lasteaia kohatasu maksmisest. Erakonna aseesimees rõhutab, et selle ettepaneku kiire seadustamine on eriti aktuaalne just nüüd, kui majandusraskused hakkavad rõhuma lastega peresid.

Meie väikeses riigis valitseb lasteaia kohatasude summades enam kui kümnekordne vahe. Miskipärast kipub olema nii, et mida suurem on omavalitsuses koolieelikute osakaal, seda suurema tüki lasteaiakoha kogukulust katavad lastevanemad.

Sotsiaaldemokraatide ammune taotlus on lastevanemate vabastamine lasteaia kohatasu maksmisest. Et see oluline samm astuda, tuleb leida vajalik raha riigieelarvest. Meie ettepaneku elluviimine aitab esmalt kaasa sellele, et ükski laps ei jääks pere majanduskitsikuse pärast alushariduseta. On ju see kogu haridustee põhi ja lahutamatu osa. Lapse koolieelne areng paneb aluse tema õpi- ja sotsiaalsetele oskustele. Põhikool ja keskkool on ju priid, koguni kõrgharidus – vähemalt neile, kes on usinad ja kelle õpingud mahuvad etteantud aja sisse.

Kirjade järgi käib praegu lasteaias 89 protsenti 3–6-aastastest. Ka kümmekond protsenti alusharidusest kõrvalejääjaid teeb haridusteadlastele muret. Valdavalt on tegu lastega, kes vajavad hiljem koolis täiendavat õpiabi.

Enamik omavalitsusi on lasteaia kohatasu sidunud kindla protsendiga alampalgast, mis küll ei tohi olla kõrgem kui 20 protsenti miinimumpalgast. Tõsi, palju on räägitud, et selline sidumine on väär: kui tõuseb alampalk, tõuseb automaatselt ka kohatasu. Tänavu on alampalk 584 eurot kuus. Päris mitu omavalitsust arveldabki lubatu ülempiiril, seda eeskätt «võõraste» puhul, kellel puudub vastavas linnas või vallas sissekirjutus.

Näiteks ei ole asi kõige hullem Tartus, kus kohatasu määr on 15 protsenti eelmise aasta miinimumpalgast. Järgmisel aastal kohatasu ei tõuse, see sai sotsiaaldemokraatide nõudel koalitsioonilepingusse kirja. Ometi tuleb ühe lapse lasteaias pidamise eest välja käia kõvasti üle saja euro, sest kohatasu 81 eurole lisandub ka toiduraha.

Tõtt-öelda peaks riik võtma enda kanda ka lasteaialapse toidukulu, mis samuti tasandaks ühiskondlikku ebavõrdsust.

Nii Tartu kui paljud teised omavalitsused teevad soodustusi neile peredele, kus lasteaias käib kaks või enamat last. Soodustused või tasust vabastamine on ette nähtud ka vähekindlustatud perede lastele.

Osa omavalitsusi küsib kohatasuna konkreetse summa. Vaevalt et lasteaia eest maksmisega tekib raskusi Rakvere vallas, kus kohatasu on viis eurot, või siis Kanepi, Võru ja Peipsiääre vallas, kus see on 10 eurot kuus.

Paraku ei toeta mitte kõik omavalitsused oma peresid heldel käel. Nii laiutabki lasteaiatasude suuruses rohkem kui kümnekordne vahe ja perede materiaalsele kihistumise kõrval võtab maad ka paikkondlik ebavõrdsus.

Nii tulebki mudilastele üle Eesti luua ühtviisi võimalus käia lasteaias, saada kvaliteetset alusharidust õppinud pedagoogide käe all ja süüa kõht korralikku toitu täis. Igas kodus seda paraku ei jagu. See siluks pisutki esimese, teise ja … viienda Eesti eluolu vastuolusid.

Koroonaviiruse tõttu on paljude perede leivateenijad kaotanud töö. Kuna majanduskriisi täit ulatust näeme ilmselt sügisel, tuleb neid, kes töö ja sissetulekuta jäävad, kahjuks juurde. Müts maha nende omavalitsuse ees, kes eriolukorra ajal vabastasid lastevanemad kohatasu maksmisest. Narvas kahjuks kiskus selle küsimuse otsustamine pigem rahvaveetšeks kätte.

Need on põhjused, miks sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas riigikogule koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu, mis kaotab vanemate kohustuse tasuda lasteaia kohatasu. Selle asemel saavad omavalitsused riigilt toetust, mis jaguneb vastavalt ühe või teise paiga laste arvule ja vanusele, lasteaia majandamiskuludele jne. Täpsemad jaotuspõhimõtted peab valitsus paika panema oma määrusega.

Lõppenud õppeaastal omandas meil alusharidust 66 330 last, kohatasu korvamine nõuab riigieelarvest umbes 40 miljonit eurot. Tõtt-öelda peaks riik võtma enda kanda ka lasteaialapse toidukulu, mis samuti tasandaks ühiskondlikku ebavõrdsust. Aga katsume sammhaaval astuda, nagu praegu on kombeks öelda.

Et Eesti ühiskond tuleks kriisist tugevana välja, tuleb märgata enda kõrval neid, kes abi vajavad.

Seotud lood
29.06.2020 03.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto