Salasigarettide turuosa oli mullu kümnendi madalaim

Salasigaretid. Foto on illustratiivne. Foto: Maksu- ja tolliamet

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt moodustasid illegaalsed sigaretid 2019. aastal 12 kuni 15 protsenti kogu sigarettide siseturumahust, mis on viimase kümne aasta võrdluses madalaim tase.

2018. aastal moodustas salasigarettide osakaal kogu sigarettide siseturumahust 16 kuni 20 protsenti, 2017. aastal 20 kuni 24 protsenti ja 2016. aastal 18 kuni 21 protsenti.

EKI uuringust selgub, et illegaalse sigaretikaubanduse pealt jäi 2019. aastal hinnanguliselt riigieelarvesse laekumata 30,4 miljonit eurot tubakaaktsiisi ja 11,2 miljonit eurot käibemaksu.

Kokku jäi seega salasigarettide müügi tõttu riigil maksudena saamata ligikaudu 41,6 miljonit eurot; 2018. aastal oli vastav summa 53,7 miljonit eurot.

EKI küsitluse järgi eelistab suurem osa suitsetajatest osta legaalseid sigarette, mille pealt on riigile kõik maksud tasutud, ja 2019. aastal ostis ainult legaalseid sigarette 85 protsenti suitsetajatest. Samas ostis küsitluse järgi salasigarette 14 protsenti suitsetajatest, neist pidevalt 3 protsenti, vahetevahel 4 protsenti ja väga harva 7 protsenti.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes nende osakaal, kes ostis salasigarette pidevalt või vahetevahel ning suurenes nende arv, kes tegi seda harva, mis kõneleb suundumusest, et salasigarettide sihipärane tarbimine on rohkem asendunud juhutarbimisega. 

Salasigarette osteti sagedamini Kesk-Eestis 20 protsendiga, Lääne-Eestis 18 protsendiga ja Kirde-Eestis 17 protsendiga – seda tegid sagedamini väiksema sissetulekuga ja 50- kuni 64-aastased suitsetajad.  

Peamine põhjus illegaalsete sigarettide ostmiseks on nende odavam hind võrreldes legaalsete sigarettidega. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 97 protsenti salasigarettide ostjatest ja mõnevõrra oluliseks 3 protsenti.

Järjekorras teise põhjusena illegaalsete sigarettide ostmiseks oli nende kerge kättesaadavus – oluliseks pidas seda 17 protsenti ja mõnevõrra oluliseks 24 protsenti salasigarettide tarbijaist.

Veidi väiksemat rolli etendas sobiliku margi puudumine, mida pidas illegaalsete sigarettide tarbimise oluliseks teguriks 16 protsenti ja mõnevõrra oluliseks 13 protsenti salasigarettide suitsetajaist.

Legaalsete sigarettide hinnad suurenesid 2019. aastal ligi 8 protsenti võrreldes aastatagusega ja keskmiselt maksis üks sigaretipakk 4,07 eurot – 2018. aastal oli vastav hind 3,78 eurot.

Kuna illegaalselt müüdud sigarettide jaehind makse ei sisalda, sõltub nende hinnatase ühelt poolt musta turu tootjahinnast ja turunõudlusest, kuid teiselt poolt ka legaalsete sigarettide hinnast. Kui 2018. aastani illegaalsete sigarettide hind kerkis – 1,92 eurolt 2016. aastal 2,68 euroni 2018. aastal –, siis 2019. aasta küsitluse põhjal salasigarettide hind taas langes ja nende keskmiseks hinnaks kujunes 2,31 eurot, mis on 14 protsenti vähem kui 2018. aastal.

See näib kõnelevat ennekõike sellest, et salasigarettide nõudlus on vähenenud. Kui 2017. aastal ostis salasigarette 26 protsenti suitsetajaist, siis 2018. aastal 18 protsenti ja 2019. aastal vaid 14 protsenti.

Tulenevalt legaalsete sigarettide hinnatõusust ja illegaalsete sigarettide madalamast hinnast suurenes legaalsete ja illegaalsete sigarettide hinnavahe 2018. aasta 29 protsendilt 43 protsendini 2019. aastal, naastes eelnevate aastate tasemele – 2017. aastal oli hinnavahe 37 protsenti, 2016. aastal 41 protsenti.

Kokku müüdi Eestis 2019. aastal 220 miljonit salasigaretti, mille rahaline väärtus moodustas 25,4 miljonit eurot. See on oluliselt vähem kui 2018. aastal, kui müüdi 300 miljonit salasigaretti väärtuses 40,3 miljonit eurot.