Mais algas 34 meeskonna osalusel esimene aastapikkune arendusprotsess. Mida see endast kujutab? Ja kuidas aitab see Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatel esitada sündmusi ja tegevusi kultuuripealinna ametlikku programmi?
Tiitlile kandideerimiseks tuli aastatel 2018–2019 koostada põhjalik kandidatuuriraamat, mille põhiosa moodustas loominguline kontseptsioon. Tartu ja Lõuna-Eesti võitsid kultuuripealinna korraldusõiguse kavaga, mis mahub sõnapaari «Ellujäämise kunstid» alla. Seega ootab Euroopa järgnevatel aastatel, et õpetaksime neid kunste nii, nagu neid tuntakse ja tunnetatakse siin regioonis: Põlva, Valga, Võru ja Tartu maakonnas, Viljandi ja Tartu linnas.
Mis on ellujäämise kunstid? Võidukas taotluses tõstsime esile loodushoidliku linna- ja maakultuuri, liikumise ja vaimse tervise ning paikkondliku omapära. Samuti harituse ja leidlikkuse, põlvkondade koosloome, kriitilise ärksameelsuse ja valdkondadevahelise koostöö.
Üks ellujäämise kunste on kindlasti ka leidlikkus. Mõelgem Eesti kultuuriloojatele ja -korraldajatele ning huvikoolide õpetajatele, kes kaotasid märtsis koroonakriisi puhkedes võimaluse tegutseda nii nagu tavaliselt, ent leidsid siiski viise, kuidas digitaalselt publikuni jõuda.
See tõestas meie kultuuriloojate pealehakkamist ja valmisolekut muutusteks. Sündis küll sunnitult, ent selline leidlikkus ja ettevõtlikkus võiks olla loomulik osa meie kultuurielus.
Euroopa kultuuripealinn peab kaasa tooma pikaajalisi kasulikke muutusi terves Lõuna-Eestis. Kui rahvusvaheline žürii oli teinud teatavaks otsuse, et Tartu ja Lõuna-Eesti on võitnud 2024. aasta kultuuripealinna tiitli, seisis meeskonna ees küsimus: kuidas käivitada tuhandeid partnereid hõlmavaid ettevalmistusi.
Koroonakriis tõestas meie kultuuriloojate pealehakkamist ja valmisolekut muutusteks. Sündis küll sunnitult, ent selline leidlikkus ja ettevõtlikkus võiks olla loomulik osa meie kultuurielus.