Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Postimees

Angela Ader: kultuuripealinna tiitel peaks tooma Lõuna-Eestile häid muutusi

3 min lugemist
Angela Ader FOTO: Kärt Lehis

Mullu võitis Lõuna-Eesti Tartu linna eestvedamisel Euroopa kultuuripealinna 2024 korraldusõiguse. Sihtasutuse Tartu 2024 eestvedamisel on alanud põhjalikud ettevalmistused, et tiitel väärikalt välja kanda ja sellest pikaajalist kasu lõigata. Regiooni suurima valdkondadevahelise koostöö tulemusel kujuneb välja Eesti 2024. aasta tippsündmus.

Mais algas 34 meeskonna osalusel esimene aastapikkune arendusprotsess. Mida see endast kujutab? Ja kuidas aitab see Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatel esitada sündmusi ja tegevusi kultuuripealinna ametlikku programmi?

Tiitlile kandideerimiseks tuli aastatel 2018–2019 koostada põhjalik kandidatuuriraamat, mille põhiosa moodustas loominguline kontseptsioon. Tartu ja Lõuna-Eesti võitsid kultuuripealinna korraldusõiguse kavaga, mis mahub sõnapaari «Ellujäämise kunstid» alla. Seega ootab Euroopa järgnevatel aastatel, et õpetaksime neid kunste nii, nagu neid tuntakse ja tunnetatakse siin regioonis: Põlva, Valga, Võru ja Tartu maakonnas, Viljandi ja Tartu linnas.

Mis on ellujäämise kunstid? Võidukas taotluses tõstsime esile loodushoidliku linna- ja maakultuuri, liikumise ja vaimse tervise ning paikkondliku omapära. Samuti harituse ja leidlikkuse, põlvkondade koosloome, kriitilise ärksameelsuse ja valdkondadevahelise koostöö.

Üks ellujäämise kunste on kindlasti ka leidlikkus. Mõelgem Eesti kultuuriloojatele ja -korraldajatele ning huvikoolide õpetajatele, kes kaotasid märtsis koroonakriisi puhkedes võimaluse tegutseda nii nagu tavaliselt, ent leidsid siiski viise, kuidas digitaalselt publikuni jõuda.

See tõestas meie kultuuriloojate pealehakkamist ja valmisolekut muutusteks. Sündis küll sunnitult, ent selline leidlikkus ja ettevõtlikkus võiks olla loomulik osa meie kultuurielus.

Euroopa kultuuripealinn peab kaasa tooma pikaajalisi kasulikke muutusi terves Lõuna-Eestis. Kui rahvusvaheline žürii oli teinud teatavaks otsuse, et Tartu ja Lõuna-Eesti on võitnud 2024. aasta kultuuripealinna tiitli, seisis meeskonna ees küsimus: kuidas käivitada tuhandeid partnereid hõlmavaid ettevalmistusi.

Koroonakriis tõestas meie kultuuriloojate pealehakkamist ja valmisolekut muutusteks. Sündis küll sunnitult, ent selline leidlikkus ja ettevõtlikkus võiks olla loomulik osa meie kultuurielus.

Uurides varasemate kultuuripealinnade kogemusi, leidsime palju ühist Põhja-Hollandis asuva Friisimaaga, mille keskus Leeuwarden kandis tiitlit 2018. aastal. Sealsed ettevõtmised muutsid piirkonna kuvandit paremaks nii rahvusvaheliselt kui kohalike silmis, rikastasid kultuurielu ning tõid olulist majanduslikku kasu.

Tiitliaasta sündmused pälvisid 650 000 elanikuga Friisimaal 4,5 miljonit külastust. Kultuuripealinna majanduslikku mõju piirkonnale hinnati 300 miljoni euro suuruseks ning 10 protsenti provintsi elanikkonnast lõi ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikena.

Selliste tulemusteni jõudmiseks tegi Leeuwarden-Friesland 2018 meeskond mitu aastat süsteemset tööd ideid esitanud inimestega. Nad õppisid, kuidas muuta Friisimaa pärandit ja kultuuri atraktiivsemaks naaberriikide publikule, kaasata ideede elluviimisse kohalikke kogukondi ning leida lisarahastust.

Hollandis korda saadetu kõnetas meie meeskonda väga, sest siinse kandi sihid on sarnased. Tutvusime ka ettevõtlusmaailma programmidega nagu Ajujaht ja ühiskondlike algatuste inkubaator NULA.

Kõigest kokku kujuneski meie oma ideede arendamise programm. Teekonda alustas hulk kogu Lõuna-Eestit haaravaid ideid. Nende seas on näiteks Tartu Maailmaülikool, mida arendab Tartu Ülikooli eetikakeskus ja mille eesmärk on panna kogukonnad lahendama suuri väljakutseid koos üleilmselt tuntud mõttetarkadega.

Euroopa kultuuripealinna ametlik programm on avatud ka järgmistele ideedele. Uus ideekorje tuleb aastal 2022, et koguda siinsetelt sädeinimestelt veelgi lennukaid ettepanekuid, kuidas avada meie ellujäämise kunste.

Emajõe lodjaselts aga arendab jõe- ja järvekultuuri kava, mis haarab Emajõe ning Peipsi sadamaid. Tartumaa arendusselts hakkab ette valmistama märgilistes paikades asuvate kollaste akendega seotud kogukondlikke programme.

Need ja teisedki ettevõtmised tuleb põhjalikult läbi mõelda. Kirja tuleb panna kõik tegevused, nende kunstiline sisu, sihtgrupid, kohalikud ja välismaised partnerid, turunduskava, eelarve ja võimalikud rahastajad.

Selles töös toetavad meeskondi lisaks mulle ja mu kolleegidele Tartu 2024 loomenõukogu ning teised asjatundjad Eestist ja välismaalt. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi.

Lõuna-Eesti ettevõtja ja Tartu 2024 loomenõukogu liige Kuldar Leis kutsus arendusprotsessi avaseminaril eestvedajaid üles looma oma ideede ümber talentide meeskondi, kes otsiksid tähelepanuväärseid lahendusi. «Eesmärk on, et külastajad oleksid meist vaimustuses,» rõhutas Leis. «Teeme nii, et heast programmist saaksid osa võimalikult paljud, pikema aja jooksul ja mitte ainult linnas või tänaval, vaid üle terve Lõuna-Eesti.»

Euroopa kultuuripealinna ametlik programm on avatud ka järgmistele ideedele. Uus ideekorje tuleb aastal 2022, et koguda siinsetelt sädeinimestelt veelgi lennukaid ettepanekuid, kuidas avada meie ellujäämise kunste. Needki sündmused ja tegevused peavad looma väärtust nii kodupaigale kui ka kõnetama välismaalasi, tuues esile paikkondlikke omapärasid.

Seotud lood
03.07.2020 08.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto