Miks võib pääsukese pesa alt leida surnud linnupoegi?

Suitsupääsukese pesa. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Lehelugeja leidis hiljuti oma verandalt surnud suitsupääsukese pojad ja tundis muret, mis põhjusel linnud hukkuda võisid. Selgitusi jagas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

«Meil on suitsupääsukese pesa verandal. Hommikul nägin, et all kivipõrandal on kolm surnud linnupoega, kes on kas kukkunud vms, keda eile kindlasti veel polnud, aga pesas sees ka vähemalt kaks veel ja linnuema käib toitmas nagu alati. Rüüstamise moodi ka ei tundu, sest kedagi nagu kaasa poleks viidud," kirjutas lugeja.

Linnuökoloog Marko Mägi lausus, et poegade pesast pudenemises ei ole midagi eriskummalist – iga päev seda just ette ei tule, kuid aeg-ajalt siiski. Põhjuseid võib olla mitu. «Kuna suitsupääsukesed pesitsevad suve jooksul mitmeid kordi (poegi võib pesadest leida ka septembris, soodsal sügisel ka oktoobri alguses), ei ole välistatud, et pesa pärast käis pääsukestel jagelemine ja selle käigus pudenesid mõned pojad pesast. Samuti ei saa välistada, et pojad kukkusid pesast välja omavaheliste jagelemiste tõttu, kuid see on siiski vähetõenäoline. Ma küll ei tea kohalikke olusid, kuid sageli pudenevad pojad pesast pesarüüste tagajärjel – pesast võetakse kaasa üks poeg, kuid rüüstesaginas võivad mõned ka üle pesa serva pudeneda. Ise olen leidnud väliste vigastusteta hukkunud suitsupääsukesi poegi pesa alt pärast nirgi rüüsteretke,» lausus Mägi.

Mägi sõnul pole talle teada, et suitsupääsukesed ise teadlikult pesakonna suuruse reguleerimisega tegeleks. «Pean silmas n-ö lapsetappu (või õvetappu), mida kohtab sageli röövlindudel või siis ka valge-toonekurel.»

Pesast välja kukkunud elusad pojad võib teadlase sõnul pessa tagasi tõsta. «Kui poegades on piisavalt eluvaimu, siis reeglina jätkavad vanalinnud nende eest hoolitsemist. Kui majapidamises on kass, siis oleks mõistlik lindude pesitsusajal jälgida, et kass ei pääseks pesadele ligi. See on üldine soovitus, mis parandab kõigi lähikonnas pesitsevate lindude edukust, sest on teada, et enamik linnupoegi ei lahku pesadest omal jõul, vaid kiskja hammaste vahel.»