R, 9.12.2022

Krabi koolimajast kipub saama erihooldekodu

Arved Breidaks
, reporter
Krabi koolimajast kipub saama erihooldekodu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rõuge vald otsustas kohtu otsusega riigi omandisse läinud Krabi koolimaja endale taotleda. Ülle Harju
Rõuge vald otsustas kohtu otsusega riigi omandisse läinud Krabi koolimaja endale taotleda. Ülle Harju Foto: Ülle Harju
  • Riik pakub konfiskeeritud Krabi koolimaja Rõuge vallale
  • Vald näeb majale otstarvet ainult hooldekoduna
  • Ettevõtja hinnangul liigutakse õiges suunas

Võrumaal tegevuse lõpetama pidanud Krabi koolist tühjaks jäänud majas hakkab suure tõenäosusega tegutsema erihooldekodu dementsetele või intellektipuudega inimestele. Sellise plaaniga otsustas Rõuge volikogu taotleda kohtu otsusega vahepeal riigi omandisse jõudnud koolimaja endale tagasi.

«Rahandusministeerium soovib välja selgitada, kas Rõuge vallal on huvi selle omandamise vastu. Kui huvi on, tuleb esitada taotlus ja selgitada, milleks seda vajame,» ütles Rõuge vallavanem Rein Loik. «Oleme seda vallavalitsuse tasandil arutanud, et vajadust hoonet koolimajana kasutada meil pole, aga sellest annaks kujundada hoolekandeasutuse.»

Hooldekodu kogu maakonna tarbeks

Aastani 2016 kuulus maja ühes 4,4 hektari suuruse maatükiga Varstu vallale, mille volikogu otsustas koolimaja tasuta ära anda Krabil erakooli pidanud MTÜ-le Ostium. Kaks aastat hiljem algatati tasuta võõrandamise asjus kriminaalmenetlus, mis päädis tänavu märtsis maakohtu otsusega konfiskeerida MTÜ-lt Ostium toimingupiirangu rikkumisega vallalt saadud koolimaja. 17. aprillist on koolimaja kinnistu riigi omanduses.

Kuna aga riigil hoonega plaane pole, saatis rahandusministeerium Rõuge vallale 20. juunil kirja, et uurida, kas omavalitsus sooviks kinnisvara endale. Ja kui soovib, siis mida sellega peale hakataks.

Vallavanem sõnas teema arutlusel volikogus, et kui Krabi koolimaja vallale taotleda, tuleks sinna tõenäoliselt loodava erihooldekodu haldamiseks moodustada sihtasutus või anda maja rendile. Igal juhul vald üksinda ja ise seda majandama hakata ei plaani. «Rahastus tuleks läbi hoolekandesüsteemi,» lisas Loik.

Rein Loik, Rõuge vallavanem

«Investeeringu peaks tegema loodav sihtasutus, mitte vald. Võtame kahtlemata endale probleemi, aga süda tilgub verd, kui see hoone tühjalt seisma jääb.»

Dementsetele mõeldud hoolekandeasutus poleks Loigu sõnul kitsalt Rõuge valla, vaid kogu maakonna või ka Lõuna-Eesti vajadusi arvestav. Esialgseil hinnanguil võiks endisesse koolimajja mahutada 40–50 inimest, kelle hooldamiseks loodaks 10–15 töökohta.

Volikogu liige Ain Pajo on plaani suhtes kriitiline. «Vald on täis pooleldi kasutatud hooneid ja iga kinnisvara on kulu. Kas seda asutust ei saa mõnes praeguses hoones käima panna?»

Tühjaks ei tahaks jätta

Vallavanem tõdes, et kinnisvara on Rõuge vallal tõesti ka Krabi koolimajata palju ning maja vajab enne hoolekandeasutuse avamist investeeringuid. Näiteks tuleks uuendada kanalisatsioon ja katlamaja, kuna hoone on kallil õliküttel. «Investeeringu peaks aga tegema loodav sihtasutus, mitte vald,» rõhutas Loik ja lisas: «Võtame kahtlemata endale probleemi, aga süda tilgub verd, kui see hoone tühjalt seisma jääb.»

Seda meelt olid ka sõna võtnud opositsioonisaadikud Alar Johanson ja Meelis Mõttus, kelle hinnangul oleks maja tühjana seisma jätmine rumalus. Ühe vastu- ja 22 poolthäälega otsustas Rõuge volikogu taotleda Krabi koolimaja kinnistu endale tasuta võõrandamist.

«Volikogu liikmete mõte liigub õiges suunas, sest see valdkond vajab kindlasti arendamist,» hindas OÜ Värska Südamekodu üks omanikest Meelis Mälberg. Venemaa kontrolljoone lähistel asuvas Saatse külas asuv Värska Südamekodu poolesajast asukast märkimisväärne osa ongi dementsed inimesed.

Kui Krabile soovitakse asutada dementsetele mõeldud hoolekandeasutus, vajab hoone Mälbergi hinnangul lisainvesteeringuid ning nutikaid lahendusi, et erilised hoolealused oleksid ühelt poolt vabad, kuid samas ei läheks omapäi uitama ega kaoks ära. «Aed peab kindlasti majal ümber olema,» selgitas ta.

Tasuvuse piiril

Saatses tehti näiteks dementsetele mõeldes maja ette ringiratast kulgev jalutusrada, mis jalutaja turvaliselt hooldekodu trepi juurde tagasi juhatab.

Uue hooldekodu käivitamine võtab Mälbergi sõnul aega vähemalt aasta. Krabile planeeritud 40–50 hoolealust on tema hinnangul absoluutne miinimum, et asutus end ise ära tasuks.

Krabi küla asukohta arvestades on sinna hoolekandeasutuse rajamine Mälbergi hinnangul mõnevõrra lihtsam kui suuremasse asulasse, sest tõenäoliselt kohtab külas vähem vastuseisu. Teisalt on asukoht Läti piiri lähistel tööjõu palkamisel miinus.

Kui võimalus avaneb, kaaluks Mälberg Rõuge vallaga koostööd. «Üle ikka vaataks, aga iga hinna eest ei punnita. Kui mõlemale poolele on vastuvõetav, siis miks mitte.»

Mis on dementsus?

  • Progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille käigus kaotab inimene järk-järgult taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise võimeid, kuni see hakkab oluliselt segama tema igapäevast toimetulekut.
  • Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad.
  • Pöördumatud dementsussündroomid aga süvenevad ning nende kulgu pole võimalik raviga peatada. Samas on palju võimalik ka ära teha, et dementsete inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgena hoida.
Märksõnad
Tagasi üles