Mais kahanes kaupade eksport veerandi võrra

Puit ja puittooted olid eksporditavate kaupade seas eesotsas.

FOTO: Priit Simson

Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25% ja import 24%. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2% ja import jäi samale tasemele.

Eestist eksporditi mais kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ja siia imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 84 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul vähenes kaubavahetus enim Euroopa Liidu liikmesriikidega, sealjuures eksport vähenes 232 miljonit eurot ja import 306 miljonit eurot. „Kaubavahetus kahanes mais enamikus kaubagruppides, kuid positiivne on see, et võrreldes aprilliga väga suuri muutuseid ei toimunud,“ selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner mais oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Hispaaniasse (41 miljonit eurot), Soome, USAsse ja Hollandisse (kõigisse 34 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Soome kütte- ja määrdeõlisid ning USAsse kommunikatsiooniseadmeid. Enim suurenes eksport Kanadasse (10 miljonit eurot), kuhu viidi rohkem töödeldud mootoribensiini.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus mais oli 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27% ja reeksport 18%. Enim kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kokkupandavate palkmajade ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Kõige suurem kodumaiste kaupade osatähtsus oli puidu ja puittoodete (96%) ning mitmesuguste tööstustoodete, nagu mööbli ja palkmajade (91%) jaotistes.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mehaanilisi masinaid. Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Eksporti ja importi kaubagruppide lõikes saab vaadata siit.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (71 miljonit eurot), Leedust (55 miljonit eurot) ja Saksamaalt (47 miljonit eurot). Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Leedust kütuste sissevedu. Kaupade import kasvas kõige enam Hiinast ja Šveitsist (mõlemast 4 miljonit eurot), Hiinast toodi rohkem kaitsevahendeid ja Šveitsist survetöötlemata kulda.

Tagasi üles