Otepää vallavalitsuse vastulause

Otepää vallavalitsus.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Postimehes on kirjutatud Metsatervenduse OÜ poolt avatud kaevandusest Otepää vallas, jättes lugejatele ühepoolse mulje, justkui oleks valla juhtkond süstemaatiliselt oma elanike seisukohti eiranud. See on ebaõige, emotsionaalne ning ühekülgne tegelikkuse kajastus. Kurioossel kombel peame enda õiguste ja maine kaitseks asuma põhjendama Keskkonnaameti otsuseid ja kaevanduslubade väljastamise protseduuri – kuna Keskkonnaamet ise teema sisulisest käsitlusest mingil põhjusel hoidub.

Esiteks, kaevandamise võimaldamine pole toimunud kiirustades. Maavarade kaevandamise taotluse esitas Metsatervenduse OÜ kolm aastat (!) tagasi – nii kaua on nende taotlusi menetletud –, et need arvestaks esitatud kriitikat ja vastulauseid.

Teiseks, avalik arutelu on toimunud. Kui 2008. aastal esitas Metsatervenduse OÜ esimest korda maavarade kaevandamise taotluse, kus soovitakse teostada metsamaal lageraiet ja kaevandada 6,73 ha, siis kutsus Otepää Vallavalitsus 20. veebruaril 2009 kokku avaliku arutelu Otepää Vallavalitsuses.

Arutelul avaldasid oma arvamust ümbruskonna elanikud ja Väike-Peebo maaüksuse piirinaabrid. Otepää Vallavalitsuse 04.03.2009. a kirjaga nr 14-4.3/1761-2 ei nõustutud kaevandamisloa andmisega Metsatervenduse OÜ-le. Üheks keeldumise põhjuseks toodi Väike-Peebo kinnistu lähinaabrite arvamus, mille kohaselt ollakse vastu karjääri rajamisele, sest karjääriga võib kaasneda müra ja tolmu levik ning karjäär ei sobi kavandatavasse asukohta.

Kolmandaks, kolme aastase menetluse tulemusena võtab kaevandusloa taotlus arvesse kohalike elanike arvamusi. Metsatervenduse OÜ poolt Keskkonnaametile esitatud kolmas (01.03.2011. a nr PVV 10-5/11/3227-3) muudetud maavara kaevandamise loa taotluse Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisele arvestab suures osas kohalike elanike esitatud sisulisi kaebusi.

Taotletav mäeeraldis on eelnevast 1,04 ha võrra väiksem. Mäeeraldist on põhja, lõuna ja loode osas veelgi vähendatud, et kaevandamise võimalikud mõjud naabermaaüksuste suhtes oleksid minimaalsed. Mäeeraldiselt kaevandatava ehituskruusa kogus kahanes 342 tuhande kuupmeetrini (esimeses taotluses olnud 575 tuhandest kuupmeetrist).

Muidugi, põhjuse nimetatud artiklite ilmumiseks oleme osaliselt ise andnud, sest Keskkonnaameti (kaevanduslube väljastab põhjendatusel korral just Keskkonaamet, mitte omavalitsus) kirjadele jäi tõesti vastamata. See oli viga.

Edastame siinkohal ka Keskkonnaameti poolt meile esitatud argumentatsiooni, miks kaevandusloataotluse raames pole keskkonnamõju hindamist tarvilik algatada. Meil jäi üle nende põhjendustega vaid nõustuda.

Keskkonnaamet pidas vajalikuks kaevandusluba anda. 02.05.2011 saatis Keskkonnaamet (loa andja) kirja Otepää Vallavalitsusele ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamist ei algatata, kuna:
1) kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
2) eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;
3) müra häiriva mõju leevendava meetmena (kaevandamisloa täiendava tingimusena) kehtestatakse, et aktiivse puhkuse perioodil (juuni–august) ja nädalavahetustel kruusa purustamist ei toimu. Mäeeraldisega piirnevas
Väike-Peebo kinnistu metsas (katastritunnus 63601:003:1230) ei teostata lageraiet;
4) Väike-Peebo kinnistul osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;
5) eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;
6) seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju.

Otepää vald ei kutsunud enam kokku järjekordset avalikku arutelu, kuid Keskkonnaameti seisukoha ja muutunud loataotluse tingimustes polnud enam sisulisi põhjuseid keelduda loa andmisest. Lähtudes Postimehes ilmunud
artiklist saame öelda, et kasutusele võetud meetmed ja kaevandusloas ette nähtud kitsendused on olnud mõjusad, sest kaevandatud on juba ligi 2 kuud ja piirinaaber avastas selle juhuslikult jalutades.

Avaldame siinkohal ka kaevandamisloa olulisemad täiendavad tingimused:
«9.1. kaevandamistööd ja puistevallid ei tohi olla lähemal kui 25 m tee telgjoonest. Loa omanik peab arvestama asjaoluga, et pinnase sulamise ajal võidakse teele kehtestada koormuspiirangud.
9.2. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-st kuni 17.00-ni.
9.3. perioodil juuni-august on keelatud purustus-sorteerimissõlme töö.
9.4. Mäeeraldisega piirnevas Väike-Peebo kinnistu metsas (katastritunnus 63601:003:1230) ei teostata lageraiet.»

Maa-amet seab kahtluse alla omavalitsuse õiguse maavarade kaevandamise üle otsustada. Samal ajal käib Otepää valla üldplaneeringu kooskõlastamine riiklike institutsioonidega ning oleme saanud Maa-ametilt kirja meie
üldplaneeringu kohta, milles muuseas märgitakse:

«Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on
põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus.»

Seega ei saa üldplaneeringuga piirata võimalikku kaevandamist Otepää valla territooriumil. Maa-ameti kirjast võib välja lugeda seda, et kohalikul omavalitsusel puudub antud teemadel sisuline pädevus.

Mis puudutab maakasutuse sihtotstarbe muutmist, siis 2. novembril 2011 laekus Otepää vallavalitsusse avaldus Metsatervenduse OÜ-lt muuta katastriüksuse sihtotstarvet. Kuna sihtotstarbe muutmiseks oli õiguslik
alus olemas Keskkonnaameti loa näol, siis ei olnud meil põhjust keeldumiseks.

Kindlasti ei olnud meil soovi ning tahtmist kaevandamist varjata – kaevandamisloa taotlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 23.09.2011. Lisaks sellele on antud piirkonnas juba varemgi olnud kaevandused.

Tagasi üles