Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Merry Aart: võõrtööjõud ei ole lahendus

4 min lugemist
Merry Aart FOTO: Arvo Meeks

Viimastel kuudel on kirgi kütnud võõrtööjõu teema. Paljud lootsid, nende seas ka mina, et koroonakriis saab mööda ja olukord tööjõuturul laheneb. Nii see paraku läinud ei ole. Kriis lõi valusalt kõiki valdkondi. Mind puudutab loomulikult kõige rohkem põllumajandussektor. Kõige valusam on olnud maasikakasvatajatel, neile järgnevad juurvilja- ja karjakasvatajad.

Saan aru ettevõtjate murest ja pahameelest: oled aastatega rajanud ettevõtte, teinud kulutusi, laienenud, leidnud turu ning nüüd äkki ei suuda saaki koguda ja mingi osa tulust jääb saamata. Oleme õppinud arvestama, kust tuleb tulu ja kui suured on kulud, kust saab kokku hoida ja kust mitte.

Aastaid oleme rääkinud ka oskusest riske maandada. Vaataksin nõuandeteenistuse, tootjaorganisatsioonide ja ka teadlaste poole: kas meil on piisavalt oskusi, et hinnata ressursse, kas oskame riske ette näha ja neid ennetada? Koroonakriisi oli peaaegu võimatu ette näha, aga ikkagi…

Süüdistatakse praegust valitsust, et see on ettevõtjate vastu vaenulik. Kuid kas aktsiiside langetamine või lisarahastus maaettevõtlusele Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on vaenulik tegevus? Kas tahe tuua küladesse kiire internet ja korrastada teedevõrk on ettevõtja vastu vaenulik? Paljudele ettevõtjatele oli abiks ka kriisiaegne rahaline toetus.

Vaatame ka tulevikku: milline on Eesti kümne aasta pärast; kust tuleb tööjõud; kas maapiirkonnad on inimestest tühjad või vastupidi – noored on läinud maale.

Jaak Valge selgitas riigikogus EKRE seisukohti, tuues välja kõnekad arvud selle kohta, kuidas viimastel aastatel on Eestis võõrtööliste hulk aina kasvanud, kusjuures hulk nendest on asunud siia alaliselt elama. «Kokkuvõttes on eestlaste ja ka teistest rahvustest põlisrahvastiku osakaal kahanenud, kuid Venemaalt, Ukrainast ja muudest riikidest pärit hilisimmigrantide osakaal tõusnud. Oleme praeguseni välispäritolu rahvastiku osakaalult Euroopa maade tipus,» võttis Valge oma sõnavõtu kokku.

Kui selline trend jätkub, siis milline on Eesti 10 või 20 aasta pärast?

Kindlasti on palju neid, kes tahaksid veel Eestisse naasta. Kui kasutame massiliselt odavtööjõudu, on neil selleks vähem võimalusi.

1

Töötukassa andmetel on meil praegu üle 51 100 töötu. Valgamaal on töötuid 9,6%, Võrumaal 8,5% ja Põlvamaal 8,7% (Eesti keskmine 7,9%). Mõtlemapanevad arvud. Ei tahaks nõus olla väitega, et eestlane ei taha ega oska tööd teha. Samas on kindlasti neid, kes tahaksid mustalt töötada või lihtsalt ei tahagi poe tagant enam välja tulla, nad ei olegi enam võimelised stabiilselt tööd tegema. Miks see nii on?

Võimalik, et ümber tuleks vaadata meie sotsiaaltoetused töötutele. Küllap on veel muid tegureid, mida tuleks analüüsida. Üks põhjus on aga odav võõrtööjõud, mis hoiab meie töötasu madalal ja pidurdab meie enda tööjõu naasmist Eestisse.

Aastatel 2000–2017 ulatus meie negatiivne rändesaldo ligikaudu 50 000 inimeseni, lahkunute hõivestruktuur oli sarnane lühiajaliste võõrtööliste omaga. Viimastel aastatel on rändesaldo tasakaalustunud, aga kindlasti on palju neid, kes tahaksid veel Eestisse naasta. Kui kasutame massiliselt odavtööjõudu, on neil selleks vähem võimalusi.

Soomes teevad eestlased neidsamu põllutöid, ka praegu. Küsimus on palgas ja töötingimustes, riigi heaolutasemes, mis võibki jääda sellele tasemele, et eestlased teevad neid töid Soomes, aga mitte kodumaal.

Kasutades massiliselt odavat võõrtööjõudu, võidame lühiajaliselt, aga kaotame tulevikus. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan Raul Eamets on öelnud: «Asja tuum on madalam palk, mis võimaldab ettevõtjatel kulusid kunstlikult all hoida. Innovatsiooni mõttes on see negatiivne nähtus.»

Riigikogus 6. juulil peetud erakorralisel istungil lükkas riigikogu Reformierakonna algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu tagasi. Põhjus oli väga lihtne: need välismaalased, kes olid Eestis kriisi alguses, võivad siin olla 31. juulini. Suur osa nendest soovibki koju minna, sest neid vaevab koduigatsus. Ka on marjad selleks ajaks enamasti korjatud, nii et see eelnõu ei oleks olnud olukorra lahendamiseks jätkusuutlik.

Ei ole põhjust pahaks panna, et kriisiperioodil on vaja teada inimeste liikumist ja asukohta.

1

Vabariigi valitsus avas 6. juuli korraldusega piirid ka hooajatöölistele, arvestades nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta, mis peab olema väiksem kui 16 kahe nädala jooksul. Ukrainas kõigub see näitaja 25 nakatunu piirimail. Seega peab Ukrainast tulev tööjõud olema kaks nädalat isolatsioonis, neile tehakse esimene koroonaviiruse test saabumisel, teine 14. päeval ja kui test on negatiivne, võivad nad tööle asuda.

Kuni 30.04.2022 lüheneb hooajatöötajana Eestis töötamise aeg 270 päevalt 180 päevani 365 järjestikuse päeva jooksul, samuti kehtestatakse minimaalne palganõue valdkondliku ja maakondliku keskmise palga järgi. See tähendab, et on konkreetsed reeglid, mille täitmist ka kontrollitakse. Ei ole põhjust pahaks panna, et kriisiperioodil on vaja teada inimeste liikumist ja asukohta.

Marjakasvatajaid oleks ehk tõepoolest aidanud, kui otsus oleks tulnud paar nädalat varem, kuid otsuseid tehti ju ekspertide hinnangute alusel. Suur osa saagikaost on ka tänavu põhjustatud ilmastikuoludest. On ekspertide ülesanne hinnata kriisist tingitud kahjusid. Mis puudutab loomakasvatust, eriti lüpsikarja, siis siin on asi keerulisem ja tuleb mõelda, kuidas nemad hakkama saavad.

Kokkuvõtteks ütleksin, et võõrtööjõuga on probleeme, see peab olema kontrollitud ega tohi ületada kriitilist piiri – meid on ju vaid pisut üle ühe miljoni. Meil kõigil – ettevõtjatel, riigil, teadlastel – tuleb pingutada ja mõelda, kuidas luua keskkond, et meie enda inimesed oleksid valmis töötama ka põllumajanduses.

Loomulikult peab töö olema mõistlikult tasustatud ning töölise ja ettevõtja vahel peab valitsema vastastikku lugupidav suhtumine. Pereinimesed aga vajavad töö kõrvalt aega ka oma perega koosolemiseks.

Meil seisab ees ülesanne, kuidas motiveerida noori õppima põllumajanduslikke erialasid. Kutseõppega tegelevad koolid saavad intensiivsemalt tegeleda täiend- ja ümberõppega. Töö põllumajanduses ei ole raskem kui ehitaja või koristaja töö. Peame tegelema maaelu ja põllumajanduse mainega ja kui ka töötasu järele tuleb, ei pea noorem põlvkond ära minema.

Põllumajandus on tänapäeval täppisteadus. Usun, et oleme ühed uuendusmeelsemad Euroopas, kui vaadata meie põllumajandustehnikat. Tahaksin siiski meie teadlasi kutsuda panustama uuenduste arengusse. Vähendame inimtööjõu vajadust ja anname võimaluse robotitele. Kasutame hädavajadusel võõrtööjõudu, aga teeme kõik, et meil saaksid tööd meie enda inimesed.

Seotud lood
13.07.2020 17.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto