/nginx/o/2018/08/14/11216732t1h61e1.jpg)
/nginx/o/2020/07/14/13210831t1h3b5c.jpg)
- Endised mäesuusatajad tõi Eesti uue spordiala ehk rullslaalomi.
- Otepääl on alaga tegelemiseks ideaalsed tingimused.
- Tulevikus plaanitakse spordiala edasi arendada.
Lumevaesed talved on seadnud mäesuusatreenerid otsima viise, kuidas ennast ja oma õpilasi kodukamaral sõiduvormis hoida. Noored treenerid leidsid, et üks lahendus võiks olla inline alpine ehk eestipäraselt rullslaalom. Esimesed rullslaalomi katsetused Eestis leidsid aset äsja talvepealinna külje all.
Üks rullslaalomi Eestisse tooja on Pukast pärit endine mäesuusataja Anna-Liisa Kärson, kes praegu peab MTÜs Tartu Slalom treeneriametit. Koos temaga on uue ala propageerijad Tartu Slalomi treenerid Kaarel Grünberg ja Ranek Koni.
Tegu on täiesti uue alaga ning esimest korda prooviti seda Otepää rollerirajal juuni lõpus. «See oli esimene kord, kui Eestis suvel slaalomitokkide vahel sõideti. Varem oleme seda lihtsate torbikute vahel teinud,» rääkis Kärson. Kohapeal treenivad sõitjadki väitsid, et tokkide vahel sõit meenutab võrreldes torbikute vahel sõitmisega tunduvalt rohkem talvist slaalomit. Võimalus teine kord rullslaalomit sõita avanes eelmise nädala reedel ja laupäeval ühiselt Läti spordiklubiga Virsotne. Sportlasi oli kokku lausa 25.
Reedehommikuse trenniga läks nii õnnetult, et see tuli kehva ilma tõttu edasi lükata. Vihmaga lihtsalt pole võimalik sõita, sest asfalt läheb libedaks ja see muudab sportimise väga ohtlikuks. Kukkumisoht on suur ning vigastustega ei saa riskida. Kell 15 oli aga vihmahoog raugenud ja slaalomisõitjad kogunesid uuesti. Kuna rada oli veel pisut märg, otsustati treening läbi viia laugemal nõlval, sest üksikud trennipäevad tuli ära kasutada.
/nginx/o/2020/07/14/13210834t1h4f81.jpg)
Maailmameister koolitamas
Kärson rääkis, et ala jõudis Eestisse lätlaste abiga. Nimelt on rullslaalomi maailmameister lõunanaaber Miks Zvejnieks, kes sportlasaegadel oli nende treenerite konkurent slaalomirajal ja hea sõber. «Kutsusime Miksi juuni lõpus meid koolitama ning juulis tuli ta juba koos oma klubi sportlastega ja treenisime ühiselt. Nii see asi käima läks,» selgitas Kärson.
Maailmameistri sõnutsi on Otepääl alaga tegelemiseks väga head teed ja laskumised ning ta kutsub Baltimaade koostööd Baltic Bubble’iks ehk Balti Mullikeseks, sest uue ala puhul on väikeste riikide omavaheline koostöö väga oluline.
Alaga tegelemiseks on vaja veel hulganisti kaitsmeid: kiiver, käe-, küünarnuki-, õla-, kere-, tuhara-, reie- ning säärekaitsmed. Lisaks sellele veel hambakaitsmed ja kindad.
Kas tegu on täiesti eraldiseisva spordialaga või on see ikkagi lihtsalt ettevalmistus talviseks slaalomisõiduks? «See on mõlemat. On palju neid, kes tegelevad ainult rullslaalomiga. See on väga hea treeninguviis, mida oma treeningutesse lisada,» arvas treener. Kõige suurem erinevus võrreldes talvise slaalomiga pidi olema selles, et pidurdada ei saa ja asfaldile kukkudes saab palju rohkem haiget kui lume peal. «Talvel on nii, et kui sõidad rajalt välja, saad pidama jääda, aga rulluiskudega ei ole see sellisel kiirusel võimalik,» ütles Kärson.
Ta lisas, et õigete kaitsmete puhul pidi kõik ilusti terveks jääma. «Ühtegi luumurdu ei ole meil veel olnud, ainult väiksemad kriimustused,» lisas treener.
/nginx/o/2020/07/14/13210838t1hb9fb.jpg)
Varustus uhkem kui hokimängijatel
Kuigi jalgade all vuravad tavalised rulluisud, on alaga tegelemiseks vaja endale soetada ka hulganisti mitmesuguseid kaitsmeid: kiiver, käe-, küünarnuki-, õla-, kere-, tuhara-, reie- ning säärekaitsmed. Lisaks sellele veel hambakaitsmed ja kindad. Kõik ikka juhuks, kui allasõidu ajal peaks mõni tõrge tekkima. Ohutust tagavaid abivahendeid kasutavad kõik, kes suvisel teekattel slaalomisõidu ette võtavad, isegi maailmameister Zvejnieks.
Anna-Liisa Kärson, rullslaalomi üks eestvedajatest
«Talvel on nii, et kui sõidad rajalt välja, saad pidama jääda, aga rulluiskudega ei ole see sellisel kiirusel võimalik.»
Ala propageerijatel on plaan pidevalt edasi areneda. Näiteks tehakse praegu oma metallplaate ja slaalomitokke, mille vahel sõita saaks. Viimasel kahel treeningul on kasutatud lätlaste vahendeid. Kärson rääkis, et praegu harrastab Eestis rullslaalomit umbes kümme inimest. Enamik nendest on Tartu Slalomi klubi kasvandikud. Tulevikus plaanitakse seda arvu kasvatada.
Kui praegu tehakse asfaldil ainult treeninguid, siis tulevikus nähakse ennast ka võistluste korraldajana. Ühe võimaliku lahendusena näevad eestvedajad lätlastega ühist võistlussarja.
Näiteks korraldavad lätlased aktiivselt rullslaalomi võistlusi ning juba sel nädalavahetusel ongi järgmine jõuproov, kus ka eestlased osalevad. «Arvan, et see aasta me võistlusi veel ei korralda, kuna ala on uus ja sõitjaid vähe, aga võib-olla järgmisel suvel. Kui me Raneki ja Kaarliga selle asjaga juba alustasime, siis niisama istuma me seda kindlasti ei jäta,» lubas Kärson.
/nginx/o/2020/07/14/13210836t1ha728.jpg)
Kehv talv andis tõuke
Ala levikule aitavad kaasa viimased lumevaesed talved. Kärsongi rääkis, et Eestis on treeningutingimused lumepuuduse tõttu nigelad. «Kuigi üldfüüsilist trenni saab aasta ringi hästi teha, tuleb talvel käia rohkem välismaal nii-öelda lund otsimas,» sõnas ta. Näiteks koguti viimasel hooajal lumepäevi välismaal rohkem kui Eestis.
Peaaegu 20 aastat slaalomiga tegelenud ja Eesti meistri medaleid noppinud Anna-Liisa Kärson on viimased kaks aastat olnud aktiivselt treenerirollis. Tema sõnul on Otepääl ideaalsed tingimused rullslaalomiga tegelemiseks, mida varem pole osatud lihtsalt ära kasutada. Treener rääkis, et mitmed klubi õpilased on rullslaalomi hästi omaks võtnud. «Algus on väga lõbus olnud, ainult kukkuda kardavad,» lisas ta.
Tartu Slalom on mäesuusasportlaste treenimisega tegelenud juba 2014. aastast ning valvsate treenerite käe all kasvavad seal uue põlvkonna mäesuusatajad. Rullslaalomi kui uudse suvise treeningu Eestisse toomine aitab suvist ettevalmistust veelgi parandada ja noortel edasi areneda.