Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Kaupo Kutsar: toit peab jõudma talust iga tarbija taldrikule ausalt ja läbipaistvalt

3 min lugemist
Kaupo Kutsar FOTO: Arvo Meeks

Kes meist ei tahaks õiglast, tervislikku ja keskkonnahoidlikku toitu põllult või farmist otse oma toidulauale? Euroopa Komisjon on selle ülla ja igati kiiduväärse eesmärgi nimel algatanud strateegia «Talust taldrikule», mis hõlmab endas põhjalikku tegevuskava ja ootab osalejaid kõigist liikmesriikidest.

Tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamise juures on tähtis anda oluline osa vastutusest tarbijatele, kes oma ostukäitumisega suunavad tootjate ja töötlejate tegevussuundi.

Tootjaid ja töötlejaid ehk valmistajaid peaks siinkohal mõistetena selgelt eristama. «Talust taldrikule» kontekstis on talu all mõeldud põllumajandustootjat laiemalt. Taldriku ehk dokumendi ingliskeelses versioonis kahvli all on mõeldud lõpptarbijat, kes oma ostuga kogu tarneahelat rahastab.

Seega peaks kogu tegevuskava läbiv joon olema läbipaistev tarneahel. Seejuures on läbi aegade eri riikides tehtud uuringud tõestanud, et tarbijatele on oluline toidu päritolu.

Kahetsusväärselt on toidu töötlejate ehk valmistajate survel terves Euroopa Liidus toidu päritolu mõistet käsitletud valmistamise asukoha järgi. Mainitud printsiibist lähtuvalt saab aga põhimõtteks olla ainult tooraine päritolust lähtuv ja kõigile tarbijaile üheselt mõistetav päritolumärgistus.

Kuna kaupade vaba liikumine on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, ei saa seda kuidagi piirata. Küll aga saavad tarbijad teha keskkonnateadlikke valikuid, eelistades väiksema süsinikujalajäljega tooteid. Selleks aga peab toidutoodete päritolumärgistus seda valikut ka tegelikult võimaldama.

Lokaalsem toidutarneahel aitab tagada ka piirkondlikku toidujulgeolekut. See küsimus kerkis üles koroonakriisi valguses ja välistatud ei ole sarnased kriisid seoses taimede, loomade või taas ka inimeste epideemiatega edaspidi.

1

Me kõik mõistame, et laevatäie vilja riigist välja viimine ja odavama laevatäie vilja sisse toomine võib olla majanduslikult ettevõtetele vägagi kasulik. Küll aga ei saa see olla kuidagi kasulik CO2 emissiooni vähendamiseks seatud eesmärkide saavutamisel. Samas on loomulik, et toidutoodete valmistajad soovivad oma kulusid kokku hoida ja eelistavad odavamat toorainet.

Seega ei seaks kõikide turuosaliste võrdse kohtlemise seisukohast tooraine päritolu põhise päritolumärgistuse kohustus mingeid ebaõiglasi piiranguid. Küll aga võimaldaks see tarbijatel teha keskkonnateadlikke ostuotsuseid, aidates seejuures vähendada toidutootmise ökoloogilist jalajälge ja CO2 emissiooni.

Läbipaistev tarneahel talust taldrikuni looks võimalused uute lokaalsete roheliste ärimudelite tekkeks, kus töötlejatele ei ole põhiline mõõdupuu tooraine odav hind, vaid järjest keskkonnateadlikumale tarbijale toodetud väiksema ökoloogilise jalajäljega toit, sest teadlikud tarbijad suunaksid kogu protsessi.

Aus ja läbipaistev päritolumärgistus tugevdab põllumajandustootjate, nende ühistute ja tootjaorganisatsioonide positsiooni toidutarneahelas, luues võimaluse ausaks konkurentsiks. Globaalses ühiskonnas saab piirkondlikum ja lokaalsem toidutarneahel lisaks positiivsele keskkonnamõjule vähendada suures pildis ebamõistlikku transporti, sealhulgas elusloomade vedu pikkade vahemdaade taha. Samuti aitab see tagada piirkondlikku toidujulgeolekut.

Toidujulgeoleku küsimus kerkis üles koroonakriisi valguses ja välistatud ei ole sarnased kriisid seoses taimede, loomade või taas ka inimeste epideemiatega edaspidi.

Aus ja läbipaistev päritolumärgistus tugevdab põllumajandustootjate, nende ühistute ja tootjaorganisatsioonide positsiooni toidutarneahelas, luues võimaluse ausaks konkurentsiks.

1

Mõeldes toidutarneahelat mõjutavate sotsiaalmajanduslike tagajärgede maandamisele, aitab läbipaistva toorainepõhise päritolumärgistuse juurutamine tulevikus tagada töökohad kõigi Euroopa Liidu riikide eri piirkondades, tasakaalustades tootmise koondumist suurkontsernidesse ja suurlinnadesse. Piirkondlikult teada-tuntud koostööpartnerid tagavad kohapealsetele ettevõtetele stabiilsemad kohalikud tarneahelad. Selleks annavad suuna tarbijate ootused kodumaise ja kodukandis toodetud toidu eelistamisel.

Euroopa Komisjon kavatseb välja töötada Euroopa Liidu vastutustundlike äri- ja turundustavade tegevusjuhendi, mis on iseenesest samm õiges suunas. Kohustuslikult seadusega reguleeritud aus ja läbipaistev päritolumärgistus aga suunaks iseenesest ettevõtteid vastutustundlikule käitumisele.

Tarbijate ostukäitumisega suunatud lokaalsemate tarneahelate puhul saaks vastutustundetu käitumine kiiresti mõjusat negatiivset tähelepanu ning turg korrastuks senisest tõhusamalt just vähema anonüümsuse tõttu.

Kuna tulevikutarbija on kõikide eelduste põhjal otsustades järjest teadlikum ja keskkonnahoidlikum, oleks kogu sektorile hea, kui tarneahel talust taldrikule oleks läbipaistev. Päritoluriigi sümbolite kasutamise korral tuleks seada vastava riigi tooraine kasutamise kohustus vähemalt 70 protsendi ulatuses.

Praeguse läbipaistmatu päritolumärgistuse korral kasutavad tootjad turul saadaolevat odavaimat importtoorainet ja müüvad tooteid kodumaist päritolu reklaamides kallima hinnaga.

Sellise käitumise juures on kogu kodumaist toorainet kasutav toidutootmine seetõttu ebaterves konkurentsis ja loosung «Talust taldrikule» on lihtsalt eksitav.

Seotud lood
17.07.2020 22.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto