President avas Petserimaa Vabadussõja monumendi

Esmaspäeval avati president Kersti Kaljulaidi osavõtul Setomaale Värskasse püstitatud Petserimaa Vabadussõja monument.

"Petserimaa Vabadussõja ausammas ei ole ühe väikese huvirühma eraasi. See on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumine. Petserimaa lahingutes langes Vabadussõjas esilgse uurimise põhjal ligi 350 võitlejat," ütles Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn.

Tema on olnud ka monumendi kolmanda püstitamise algatuse peamine eestvedaja ja ausamba taastamise komisjoni kokkukutsuja.

Ausamba pidulik avamine toimus kõrgel tasemel. Lisaks Setomaa kohalikele liidritele ehk Setomaa ülemsootskale, vallavanemale ja kongressi vanematekogu peavanemale osalesid tseremoonial president Kersti Kaljulaid, kaitseväe juhataja Martin Herem, riigikogu Setomaa toetusrühma esimees Priit Sibul ning kaitseväe, Kaitseliidu Võru ja Põlva maleva ning Eestis teenivate liitlaste liputoimkonnad.

Pidulikul sündmusel pidi osalema ka peaminister Jüri Ratas. Esmaspäeva hommikul andis aga Setomaa vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Indrek Sarapuu teada, et kuna valitsusjuht on hõivatud keeruliste Euroopa Liidu tuleviku teemaliste kõnelustega Brüsselis, ta siiski kohale tulla ei saa.

Monumendi õnnistamisel loeti ette kõigi teadaolevate Petserimaa rindel Vabadussõjas ligi 350 langenute nimed, kaitseliitlased lasid nende auks aupaugud ning monumendi avamise järel toimus pidulik läbimarss ausamba väljakult põhjalaagri endises asukohas oleva taastatud kindral Reegi suvilani Kaitseliidu Võru maleva ratsaüksuse osavõtul.

Setomaa vallavanem Rauld Kudre leiab, et monumendist on juba saanud uus Värska maamärk ja asula keskpunkt - esindusväljak, kust  tee hargneb nii Värska kuurortravikeskuse kui Setomaa Muuseumide suunas.

"Siinne rahvas on soovinud saada Eesti riigi osaks ning selle eest ka võidelnud," ütles vallavanem. "Kui Setomaa valda poleks moodustatud, poleks ka seda monumenti arvatavasti siia tulnud. Monument on kõige paremas mõttes ühendaja. Setomaa ja Petserimaa on olnud läbi ajaloo keerulisel ja olulises rollis ning on seda ka edaspidi."

Petserimaa Vabadussõja monument on Värskasse püstitatud skulptor Roman Haavamäe 1938. aastal valminud ajalooliste kavandite ja fotode järgi ning see on kõigist Eestis taastatud Vabadussõja monumentidest erilisema saatusega.

Algselt pidi monument leidma koha 1940. aastal Petseri linna Vabaduse pargis, kuid nõukogude okupatsioonivõim nurjas selle püstitamise koguni kahel korral - nii 1940. kui ka 1944. aastal. Esimest korda saigi monument tervikliku kuju alles 80 aasta hiljem juba uues asukohas Setomaa uues vallakeskuses Värskas.

Kuna esimese monumendi püstitamise vahendid kogus ausamba püstitamise komitee annetustena peamiselt Petseri linnakodanikelt, ehib austusavaldusena samba jalami paremat külge Petseri linna vapp.

Taastatud monumendi püsitamine Setomaale Värskasse on rahastatud põhiosas Eesti riigi- ja Setomaa vallaeelarvest ning olulisel määral ka ligi 300 eraannetaja toel. Monument koos ümbritseva väljaku ehitusega läks maksma ligi 300 000 eurot.