Mati Kikkas: Valga vallavalitsus ei impordi romasid

Valga asevallavanem Mati Kikkas Foto: Arvo Meeks

Probleemide ületamise võti on usalduse leidmine ja tugi hariduse omandamisel, rõhutab valla üks juhte, rääkides piirilinnas elavatest mustlastest ehk romadest. Selle nimel on tööle asunud tugiisikud, kelle ülesanne on aidata romadel kohaneda eestikeelse kultuuriruumiga.

Valga linn on läbi aegade olnud paljurahvuseline ja valla rahvuslik koosseis on mitmekesine tänaselgi päeval. Rahvastikuregistri andmetel elas eelmisel aastal Valga vallas eestlasi 56 protsenti, teiste rahvuste esindajatest oli enim venelasi. Neile järgnesid lätlased, ukrainlased, mustlased ehk romad (210 inimest) ja seejärel teised rahvused.

Romade rahvusgruppi võib pidada suhteliselt väikeseks ja suletuks, mis on tõenäoliselt üks põhjuseid, mispärast ei ole siiani kuigi edukalt kulgenud nende lõimumine Eesti ühiskonda. Näiteks on aastaid käinud kultuuriministeeriumis arutelud romadele senisest pikema haridustee tagamise ja eraldi päevakeskuse rajamise asjus.

Eelmisel aastal külastasid Valga vallavalitsust kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Valdkondade ekspertide nõupidamisel tõdeti, et probleemide ületamise võti on usalduse leidmine ja tugi hariduse omandamisel.

Teadaolevalt on romad ise avaldanud pikemat aega huvi enda huvikeskuse loomise vastu Valga linna. See oleks vajalik selleks, et siinne küllaltki arvukas kogukond – suhtena rahvaarvu asub suurim Eesti romade kogukond just Valgas – saaks kultuurselt koos käia ja lapsed kasulikku huvitegevust arendada. Päevakeskuse loomine on aga ilmselt takerdunud selle taha, et pole leitud organisatsiooni, kes keskust vedama hakkaks ja selle eest vastutaks.

Romade tööpuuduses mängivat olulist rolli ka stereotüüp nende autu käitumise kohta. Olukorra parandamiseks tuleb suhelda tööandjatega ning abistada romasid paberimajandusega.

Kuigi keskust pole siiani, annavad viimase aja arengusuunad lootust teretulnud muutustele. Juunis alustasid tööd kohaliku roma kogukonna mentorid, kes kuuluvad Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu – nende tegevust rahastatakse riigieelarvest. Mentorid teevad tihedat koostööd Valga vallavalitsuse ja valla haridusasutustega. Tugiisikute sihtrühmad on romade pered, kelle registreeritud elukoht asub Valga vallas: eelkõige naised ja lapsed ning noored, kes vajavad tuge koolikohustuse täitmiseks.

Ühe romade mentori Oleg Artemchuki sõnul tegeletakse praegu integratsiooniprogrammi koostamisega ja vallas elavate romade tegeliku arvu väljaselgitamisega. Otsitakse kohta pühapäevakooli asutamiseks, kus romade kultuuri arendamise kõrval oleks peamine rõhk eesti keelel ja kultuuril – selleks et edasine eelistus oleks eestikeelsel kooliharidusel. Mentor on varem märkinud, et romade tööpuuduses mängivat olulist rolli ka stereotüüp nende autu käitumise kohta. Olukorra parandamiseks tuleb suhelda tööandjatega ning abistada romasid paberimajandusega.

Ka Valga valla sotsiaaltöö teenistuse juhataja Jüri Kõre möönis raadio Ruut FMi «Valgalase pooltunnis» 1. juulil, et romade hulga kohta omavalitsuses on esitatud erinevaid arve, kuna enamikus ametlikes dokumentides rahvust märgitud ei ole, kirjas on üksnes kodakondsus. Mentorid, kelle tööülesanne on kaasa aidata romade integratsioonile, saavad valda abistada ka infoga, mida registritest on raske leida.

Selleks, et romasid õiglaselt kohelda ja paremale lõimumisele suunata – eesmärgiga abistada peresid laste koolitamisel –, oleks tarvis üksteisest paremini aru saada. Kiireid tulemusi ei maksa aga oodata, nagu ka Kõre on tõdenud. Esmane eesmärk on naiste ja laste kaudu jõuda peredeni ja teiste riikide eeskujul romasid üldhariduslikult edasi «nihutada».

Teatavasti on Valga vallas elavad romad nii eesti, läti, vene kui ka inglise keele taustaga, mis ei tee mainitud plaanide elluviimist lihtsamaks. Seejuures on vallavalitsus teadlik, et vallas on viimasel ajal täheldatud mõningate kinnisvaraomanike ebasoovitavat tegevust. Mujalt saabunud üürnike, sealhulgas romade suhtes on kasusaamise eesmärgil toimitud ebaausalt, sõlmides eksitavaid üürilepinguid, mis põhjustanud küsitavusi elukohaandmetes.

Esmane eesmärk on naiste ja laste kaudu jõuda peredeni, teiste riikide eeskujul romasid üldhariduslikult edasi «nihutada» ja kohandada eestikeelse elukorraldusega.

Euroopa Liidus kehtib kodanike vaba liikumine. Inimesed on vabad elukohta vahetama ning üürileandjatega kokkuleppeid sõlmima – sellesse ei saa vallavalitsus kuidagi sekkuda. Samuti on Brexiti järel ja seoses sotsiaalseadusandluse muudatustega Ühendkuningriigis märgata aktiivsemat inimeste, sealhulgas romade liikumist pea kogu Euroopas. Eesti Vabariik ja Valga vald ei ole mingi erand.

Siinkohal tuleb rõhutada, et Valga vallavalitsusel pole vähimatki kavatsust inimeste, sealhulgas romade «ümberasustamisele» mingil moel kaasa aidata. Igasugused sellekohased kuulujutud on alusetud. Arusaadavalt ei ole vald huvitatud üksnes sotsiaalsest abist elatuvate isikute arvu suurendamisest.

Sotsiaaltoetusi on mitmesuguseid ja nii mõnigi perekond võib teatud perioodil abi vajada. Jutt käib vaid neist, kes kasutavad süsteemi teadlikult ära, soovimata ise tegelikult enda olukorda parandada. Ainuüksi toetustest elatuvad inimesed koormavad kogu sotsiaalsfääri, mitte üksnes valla oma, vaid ka riiklikku sotsiaalsüsteemi.

Vallavalitsus juhindub sotsiaaltoetuste jagamisel edaspidigi kindlatest tingimustest ja õhutab taotlejaid eelkõige isiklikule aktiivsusele ning tööotsingutele. Vald on huvitatud hästi toimetulevatest ja ühiskonda lõimitud inimestest, sõltumata nende rahvusest ja emakeelest. Valla piirid on avatud, kuid vallavalitsus ei ole praegu ega tulevikus vähimalgi määral seotud mistahes rahvusest inimeste «sissetoomisega». Küll aga tervitame sellist uut tööjõudu, kes soovib panustada valla arengusse ja ühiskondlikku ellu.